Eesti Muinsuskaitse Ümarlaua
koosolek nr 3

18. november 2008. a k15.00-18.00
Kultuuriministeerium

Juhatas:

Mika Orava

Protokollis:

Marju Reismaa

Osalesid:

Ümarlaua liikmed:

1. Alvar Ild, SRV Kinnisvara
2. Andrus Treier, SA KredEx     
3. Anton Pärn, Kultuuriministeerium
4. Boris Dubovik, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet
5. Indrek Allmann, Eesti Arhitektide Liit              
6. Jaanus Kiili, Eesti Mõisate Ühendus
7. Jüri Kuuskemaa, Eesti Muinsuskaitse Selts
8. Kalev Uustalu, Muinsuskaitseamet
9. Mae Juske, MTÜ Eesti Veskivaramu 
10. Margit Pärtel, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja
11. Mika Orava, OÜ Seeniori Majad 
12. Trivimi Velliste, Riigikogu muinsuskaitse ühendus
13. Tõnu Kiviloo, Eesti Mõisakoolide Ühendus              
14. Ülari Alamets, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Töörühmade liikmed ja assistendid:

1. Anni Nool
2. Helene Tedre
3. Jüri Lass
4. Ly Renter
5. Marju Reismaa
6. Pille Turvovski
7. Tarvi Sits

Ümarlaua liikmetest puudusid:

1. Juhan Maiste, Tartu Ülikool
2. Liisa Pakosta, ajakiri Tehnikamaailm, Kodu ja Ehitus  
3. Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia
4. Mati Maanas, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik       
5. Rein Kilk, Transcom AS
6. Sakarias Lepik, Eesti Apostlik-õigeusu Kirik
7. Silver Kommusaar, MTÜ Vanaajamaja

Päevakord:

1. Koosoleku esimehe ja sekretäri valmimine
2. Eelmise koosoleku protokolli kinnitamine
3. Päevakorra kinnitamine
4. Aruanne – mis tehtud, mis teoksil
5. Kalev Uustalu räägib, mis tehtud, mis teoksil
6. Ümarlaua töökorralduse küsimus
7. Ümarlaua ettepanekute kinnitamine

1. Ümarlaud valis koosoleku esimeheks Mika Orava ja sekretäriks Marju Reismaa.

2. Ümarlaud kinnitas eelmise koosoleku protokolli.

3. Ümarlaud kinnitas koosoleku päevakorra.

4. Mika Orava andis ülevaate väljaspool töörühmi seni tehtust ning tulevikuplaanidest:

Velliste: alati ei pea looma iseseisvat töörühma, võib ka olla olemasoleva töörühma alltoimkond, kes tegeleb kitsama küsimusega. Ajalooliste isikutega (rahvuslike suurmeeste) seotud mälestised on üks teema, millega peaks tegelema. Nt Tõnissoni kodumaja, Pätsi vendade maja, Rosenplänteri jt.

Orava: see teema sobiks nimekirjade töörühma alla.

Lass: on palju kohti, kus looduskaitse ja muinsuskaitse saavad kokku – peaks tegelema teemaga, kuidas seda reguleerida. Ei ole mõistlik, et eri valdkondade seadustega reguleeritud.

Allmann: miljööväärtuslike rannaalade jätkusuutlikkuse seminaril tõstatus sama probleem: ajaloolise keskkonna kaitsmise ja looduskaitse nõuete ebakõla (nt 200 m rannakaitsevöönd tungib ajaloolisse asustusmustrisse).

Orav: sarnane näide on veskid ja tammid.

Pärn: võiks algatada pilootprojekti, kus räägimegi ainult neist kolmest hoonest. Probleem selles, et vara tagasi saanud sugulased ei ole Eestiga seotud – kuidas omavalitsus saaks sekkuda ja lagunemist peatada? Dubovik võiks olla selle töörühma eesotsas ja pakkuda neile linnavalitsustele välja konkreetseid samme, mida saaks ette võtta, et neid hooneid taastama hakata.

Velliste: toetan, et luua alamtoimkond, mis tegeleks ainult kolme objektiga.

Pärtel: "maastikuarhitektuur" on liiga kitsalt piiritletud mõiste, lisada ka objektide maastikulise kaitse aspekt.

Kuuskemaa: võiks kasutada mõistet "kultuurmaastik".

Dubovik: Gotlandi saarel on see teema hästi läbi mõeldud. "Landscape" ei ole ainult loodus, vaid tervik: loodus + arhitektuur.

Orava: eraldi on veel üles kerkinud parkide teema.

Lass: eesmärk peaks olema integreeritud kaitse: kultuurmaastik + kultuurimälestised koos. Kasvõi tekitada eraldi kaitse liik.

Velliste: on palju Mustla taolisi asulaid (nt Laekvere) – üks töörühm peaks keskenduma alevitele ja alevikele.

Lass: miljööväärtusliku ala saab vald ise teha. Ka vastav käsiraamat on olemas. Rohkemat ei ole hetkel vaja – kõik tingimused saab üldplaneeringutega seada. Kui see tuleb kohaliku tahte ja kokkuleppena, siis see töötab palju paremini kui riiklik käsukorras kaitsmine.

Dubovik: igapäevane praktika näitab, et see ei tööta. Kui omanikul vaja lammutada puumaja miljööväärtuslikus piirkonnas, siis tellitakse ekspertiis, tehakse detailplaneering ning lammutatakse. Ei saa ei kontrollida ega takistada.

Lass: ei saa seetõttu, et Tallinnas ei ole ühtegi seaduse alusel moodustatud miljööväärtuslikku ala.

Allmann: vallad ei ole suutelised koostama sellises mahus üldplaneeringut. Nt Muhu vald nimetas vaid alad, mille kohta tuleb koostada miljööväärtusliku ala reeglistik. Oleks vaja selgemaid ja lihtsamaid kokkuleppeid, nt hea tava reeglistik.

Treier: koostöös Kredexiga on loodud on miljööväärtuslike alade koduleht. Teadlikkuse tõstmise jaoks on see hea kanal.

Orava: veel üks oluline teema on turism ja muinsuskaitse.

Alamets: seda võimalik käsitleda nt rahastamise töörühmas.

Orava: palun kõigil saata e-posti teel ettepanekud uute töörühmade ja võimalikke liikmete osas. Kinnitame järgmisel koosolekul.

Nimekirjade töörühm sai enda sõnul tööga valmis, neile võiks siis anda rahvuslike suurmeestega seotud kriitilises seisus olevate objektide pilootprojekti.

Seadusandluse töörühma töö on pooleli. Paari nädala jooksul peaks saabuma e-posti teel kirjalikud ettepanekud.

Mitmed ettepanekud on välja toodud rohkem kui ühe töörühma poolt. Osasid ettepanekuid on ka juba ilma meie kinnitamata hakatud teostama.

Otsustati:

5.-7. Ümarlaud vaatas läbi töörühmade poolt esitatud ettepanekud ning Kalev Uustalu informeeris, milliseid ettepanekuid on hakatud ellu viima või juba on ellu viidud.

1. Haridus- ja koolitustegevuse töörühm

1.1. Pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole üldhariduse õppekavadesse ajaloolise kultuuriväärtuse, väärtusliku tehiskeskkonna õpetuse märksõna sisse toomiseks (nii valikainetena kui ka läbiva teemana). Muinsuskaitse ja säästva ehitamise kursused peaks olema kõikide  ehitusega seotud erialade õppekavades eraldi ainena või teemade blokkidena nii kutsekoolides kui kõrgkoolides.

Uustalu: kutsekoolide riiklikud õppekavad on olemas puit- ja kiviehitiste restauraatoritele ja mööblirestauraatoritele.

Orava: probleem on see, et kutsekoolidel on suured tasemevahed.


1.2. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga trükise “Mälestise omaniku käsiraamat” väljaandmiseks ja omanikele edastamiseks.

Uustalu: on välja antud käsiraamat pühakodade kohta. On ka iga eraldi teema kohta selgituslehed, mida saab kokku köita kausta. Käsikiri seega olemas, kuid toimetamiseks ja trükkimiseks vaja ca 250 000 krooni.

Pärn: ettepanek algselt teha veebipõhine variant.

Orava: omanikul on vaja ka sellist infot, mis selgitaks põhimõisted ja asjaajamiskorda.

Pärtel: Rebalaga andis koos Muinsuskaitseamet välja ajalehe – kuidas alustada dokumentide ajamist, mis on muinsuskaitse eritingimused jmt.

Dubovik: kas siis on vaja koostada mõisaomaniku käsiraamat, keskaegse elamu omaniku käsiraamat jne?

Lass: vaja sellist, mis ütleb inimesele, mis dokumentatsiooni vaja.

Velliste: seda on vaja esimeses järjekorras. Edaspidi minna mälestiste liikide kaupa.

Dubovik: vaja ka hooldamise käsiraamatut, s.t kui ei soovi kapitaalselt restaureerida või ümber ehitada.

Orava: nt Soomes kolid korterisse ja saad kausta: kojamehe nr, maja reeglid jmt, mis kergendab sinu elu. Taolist asja oleks vaja.

Alamets: see peaks olema Muinsuskaitseameti elementaarne töövahend, mille koostamist ei peaks ümarlaud enda peale võtma.

Orava: loomulikult  mitte, meie teeme vaid ettepaneku koostamiseks.

Uustalu: oleks hea, kui oleks täpsemalt määratletud, mida oodatakse sellest käsiraamatust.

Otsustati:

1.3. Pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ettepanekuga kutseharidus- kõrgkoolide restaureerimise õppekavade ühtlustamiseks ja korrastamiseks ning restauraatorite kutsestandardite väljatöötamiseks, kaasates kutseühingud, SRIKd, praktikud, kõrg- ja kutsekoolid ning linnaosade ja miljööväärtuslike piirkondade seltsid ja ühingud. (Võib olla ümarlaua tulevane töörühm.)


1.4. Pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ettepanekuga laiendada ja integreerida muinsuskaitselise ja kultuuriloolise keskkonna temaatikat erinevate valdkondade täiendkoolituste ainekavadesse kaasaarvatud elukestva õppe kavadesse.

Uustalu: EKA tegeleb selle teemaga alates 1995. Kus veel teha?

Orava: siin on mõeldud integreerimist laiemas mõttes: nt kaitsevägi, tuletõrjujad, politseinikud.


1.5. Pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ettepanekuga tagada arhitektide ja  teiste  ehituserialade põhikoolituses muinsuskaitse- ja restaureerimisalaste tööoskuste omandamine (ettepaneku on veel esitanud Muinsuskaitse õiguspädevuse ja kompetentsi töörühm).

Uustalu: see pöördumine võiks olla pigem tööandjate liidu poole.

Kuuskemaa: „tööoskuste“ asendada „teadmistega“.

Velliste: kas Muinsuskaitseametil ei peaks olema õigus kõrgkoolide õppekavade üle järelevalvet teostada? Et kas saavad minimaalsel tasemel haridust, mis on vajalik muinsuskaitseobjektidel töötamiseks.

Orava: kontroll on praegu olemas litsentsi vormis.

Kiili: õppekavad töötab välja ülikool, kuid need peavad toetuma kõrgharidusstandarditele. Uued kõrgharidusstandardid saavad 2009 mais valmis – need on pööratud tugevalt ühiskonna teenimisele. Tulevad ka valdkondade nõukogud, mis vaatavad õppekavad üle.

Otsustati:

2. Kultuurimälestiste nimekirjade töörühm

2.1. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga selgitada süsteemselt välja ja kustutada nimekirjast mälestise tunnused kaotanud või hävinud objektid (mälestiste liikide või maakondade-linnade kaupa).


2.2. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga korrastada ja lõpetada üksikmälestiste mitmekordne kaitse topeltnumbritega (nt üks objekt on nii ajaloo- kui kunstimälestis, objekt on museaal, aga ka kultuurimälestis jne).


2.3. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga võtta kultuurimälestised, mis moodustavad terviku või kuuluvad ajalooliselt kokku, kaitse alla kui ansamblid ja kompleksid, asjade kogumid või terviklikud ehitiste rühmad, kollektsioonid (MKS § 2, 3). Kultuurimälestiste registris siduda tervikmälestise osad kokku numbrite ja alanumbritega, et need oleksid leitavad ka terviku osadena.

Näide 1 registri kohta: Tallinna Rotermanni kvartalis on üle 20 mälestise, mis on kõik ajaloolise kompleksi osad. Need on kaitse alla võetud eri aegadel, eri käskkirjadega ja eri nimede all (osadel on nimetuses sõna „Rotermanni”, osadel mitte), asuvad eri aadressidel. Registrist ei tule välja, et need terviku moodustavad ja puudub üldse võimalus esitada registris vastavat päringut, et näha korraga kõiki Rotarmanni kvartali kompleksi mälestisi.

Näide 2 ansambli kohta: Laiuse kiriku kompleksis on kümmekond eri numbritega mälestist: kirikuhoone arhitektuuri-, piirdeaia müür arhitektuuri-, värav kunsti-, kirikuaed ajaloo-, ratasrist kunstimälestis jne. Samas puudub loogiline ülevaade tervikust.

Uustalu: see eeldab asjade ümbertegemist, vajab ressurssi registri arendamiseks.

Pärn: ei ole ainult IT probleem, siin ka juriidiline probleem. Võetud eri aegadel kaitse alla (1994-2005) ühe ansambli osad.


2.4  Pöörduda Kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga töötada välja juhised eri liiki mälestiste tunnuste määramiseks. Erilist tähelepanu vajab arheoloogia valdkond, kuna arheoloogiamälestiste määramise metoodika puudub täielikult. Teeme ettepaneku moodustada arheoloogia valdkonna töörühm.


2.5  Pöörduda Kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga luua kultuurimälestiste nimekirja korrastamiseks sihtfinantseerimisega projekt sarnaselt Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise programmiga.

Uustalu: see on pilootprojekt, mitte sihtprogramm.

Otsustati:

2.6  Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga tellida kultuurimälestiste tunnuste määramiseks vajalikud objektiliikide või valdkonnapõhised alusuuringud ning vaadata läbi juba teostatud alusuuringud (nt raudteearhitektuur), otsustamaks, kuidas nendes tehtud ettepanekuid ellu rakendada.

Lass: ma ei näe siin objektide kategoriseerimine teemat (rahvusvaheline, riiklik, kohalik jne).

Pärtel: Töörühm arutas seda teemat. Leidsime, et peaks kategoriseerima, kuid siis tuli nii palju näiteid, mille puhul tekib probleem, seega tuli otsus ettepanekute 2.4 ja 2.6 näol.

Pärn: see on eraldi koosoleku teema.

Lass: kui objekt võetakse kaitse alla, siis see toob kaasa rahalised kohustused riigile. Nt põhjamaades on enamus objekte kohaliku kaitse all, mis tagatakse planeeringu kaitse kaudu. Seal see töötab, sest inimesed on seaduskuulekad.

Dubovik: omal ajal on tõesti võetud kaitse alla ilma mingite kriteeriumideta. Seega enne tuleb kriteeriumid välja töötada, et oleks selge, millal saame üldse rääkida mälestistest.

3. Muinsuskaitse rahastamise töörühm

3.1. Pöörduda Riigikogu poole ettepanekuga kehtestada kõigile kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate kinnisasjade omanikele maamaksu soodustus.


3.2. Pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga võimaldada kõigile kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate kinnisasjade (olenemata omandivormist)  omanikele laenu riigipoolset garantiid (näit. KredEx).

Treier: pöördumiskirjas tuleks kirjutada taust lahti ja selgitada, milles täpsemalt probleem on. Ka teiste punktide osas. Lisaks seada prioriteetsuse järjekorda.


3.3. Pöörduda Kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga jagada kinnismälestiste avariirestaureerimistööde toetussumma Muinsuskaitseameti eelarves kaheks ning koostada taotluste läbivaatamisel kaks pingerida: 1) eraomanikud, 2) ülejäänud.

Uustalu: 2008. aasta analüüs näitas, et toetust said 81 eraomaniku objekti, 5 riigi omandis olevat objekti ja 51 kov-i omanduses olevat. Riigi jaoks on mälestised võrdsed, sõltumatult nende omandivormist.

Orava: sooviks ka summaliselt näha seda statistikat.

Ild: küsimus oli selles, et omanikud suhtuksid sellesse kui väärtusesse, et neil oleks huvi ja neile paistaks välja, et neid toetatakse. Sooviks eelarve summasid näha.

Otsustati:

3.4. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga kehtestada toetuse taotlejatele nõue esitada toetuse taotlemisel hinnapakkumised ning rahastamisel rakendada kohustusliku omafinantseeringu nõuet.

Uustalu: Hinnapakkumise nõue on praegu juba olemas.

Otsustati:

3.5. Pöörduda Kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga töötada välja süsteem, mille kohaselt hüvitataks osaliselt kõigile mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate kinnisasjade eraomanikele muinsuskaitse eritingimuste ja muinsuskaitselise järelevalve tellimise kulud.

Lass: miks üldse inimene peab midagi maksma? Riik on võtnud kaitse alla ja peaks kandma vastavad kohustused.

Orava: nõus, muinsuskaitselise järelevalve tööd peaks tegema Muinsuskaitseamet.


3.6. Pöörduda Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga  kriitilise pilguga üle vaadata tegevuslubade väljastamise kord, eesmärgiga kaotada ehitaja muinsuskaitseline tegevusluba ning tunduvalt tõhustada muinsuskaitse järelevalve toimimist.

Arutelu käigus kerkisid esile järgmised teemad:

Otsustati:

3.7. Pöörduda Kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga kehtestada nõue, et muinsuskaitselise järelevalve tegevusloaga spetsialist peab viibima objektil teatud arvu tunde tööde teostamise ajal ning teatud tööde juures.


3.8. Pöörduda Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga Muinsuskaitseameti eelarvestruktuuri muutmiseks, lisades eelarvesse eraldi rea koolitusprogrammide ja infotrükiste rahastamiseks ning tagades selleks vajalikud vahendid.

Uustalu: Muinsuskaitseameti eelarves on see rida olemas.

Otsustati:

3.9. Pöörduda EAS-i poole ettepanekuga kehtestada EAS-ile suunatud projektitaotluste hindamisel kriteerium eelistada võrdsete taotluste puhul kultuurimälestiste korrastamisele ja jätkusuutlikule haldamisele suunatud projekte.

Alamets: pöördumine teha MKM-le ja SiM-le – nemad kinnitavad kriteeriumid. Sõnastada ettepanek ümber, kuna enamasti on tegemist taotluste jooksva vastuvõtmisega, kus taotlusi ei võrrelda omavahel.

Otsustati:

3.10. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga analüüsida kultuurimälestistele eri taseme kaitsetingimuste kehtestamise otstarbekust (näit – rahvusvahelise tähtsusega, riikliku tähtsusega ja kohaliku tähtsusega kaitseobjektid). Gradatsioon võimaldaks kultuurimälestistele kehtestada erinevaid kaitse-, menetlemis- ja rahastamistingimusi.


3.11. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga teostada analüüs, kui suur osa eravalduses olevatest objektidest on avariilises seisus ning on küsinud, kuid ei ole saanud, viimase viie aasta jooksul toetust, ning kui palju on neid, kes ei ole toetust kunagi küsinud.

Uustalu: võimalik pakkuda selle analüüsi tegemist mõnele üliõpilastele uurimisteemaks.

4. Muinsuskaitsekorralduse õiguspädevuse ja
kompetentsi  töörühm

4.1. Pöörduda Arhitektide Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ettepanekuga kõikide projekteerijate ühtsete kutsestandardite kvalitatiivse taseme tõstmiseks. Kooskõlas Hariduse töörühma tehtud ettepanekutega kaaluda tulevikus võimalust projekteerijate muinsuskaitse tegevusloa asendamise kutsestandardiga.

Allmann: kuna kutsestandardid on hetkel vabatahtlikud (ei ole tegevusloa saamise aluseks), siis ei ole sellel ettepanekul sisu. Tuleks siduda sellega, et vastav muudatus teha ka ehitusseaduses (kes üldse tohib projekteerida > peaks olema  ainult kutsestandardi alusel).

Pärn: võiks olla, et nt alates IV saab taotleda muinsuskaitse tegevusluba.

Otsustati:

4.2. Pöörduda Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi poole projekteerijate vastutuse seadustamiseks  projekti koostamisest kuni objekti käiku andmiseni.


4.3. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga Muinsuskaitse kooskõlastuskomisjoni töökoormuse reguleerimiseks ja töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks panna kooskõlastamiseks esitatud projektide vormistamise nõuetele ja KK komisjoni korrale vastavuse kontrollimine muinsuskaitse inspektorite pädevusse. Selleks:


Uustalu: vastav käskkiri on juba olemas.

Turovski kommentaar e-posti teel: See on tegelikult Kooskõlastuse komisjoni töökorraldus. Nn „Projektide menetlemise ja kooskõlastamise kord“ oleks projektide menetlemine enne komisjoni sattumist.



4.4. Pöörduda Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga maakonnainspektori ametikoha töökoormuse reguleerimiseks ja töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks  taotleda maakondadesse teise inspektori koha loomist.


4.5. Pöörduda Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga kehtestada kord, mille alusel mälestise omanik saaks pöörduda ekspertnõukogude poole teise arvamuse saamiseks.

Alamets: iga otsuse juurde võiks lisada lause, et saate esitada vaide + selgitus, et kuidas.


4.6. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga  kriitilise pilguga üle vaadata väljastatavate tegevuslubade kasutamise kord.  (Probleem: kõikidel restaureerimisprotsessis osalejatel on tegevusload, aga see ei garanteeri kvaliteetset töötulemust)

Otsustati:

• ettepanek vajab täiendavat arutelu.

5. Muinsuskaitseameti töökorralduse töörühm

5.1. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga viia Muinsuskaitseametis läbi klienditeeninduse koolitus ja organisatsiooni tegevuse eesmärgistamine. Luua eeldused ja võimalused erinevate avalikku teenindust toetavate koolituste perioodiliseks korraldamiseks  ning kohustuslikuks läbimiseks kõigi ameti töötajate poolt.

Uustalu: töö juba käib.


5.2. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga vaadata üle ameti struktuur ja arengukava koos finantsplaaniga ning määratleda 2-3 kõige olulisemat tegevust, mille rahastamine on väheneva riigieelarve valguses kriitilise tähtsusega ning selgitada välja nende elluviimise maksumus. Ettepanek prioriteetsete tegevuste osas: MKA kompetentne lisatööjõud,  koolituste korraldamine (oma töötajatele, omanikele, omavalitsustele ja teistele sihtrühmadele), eraomanike toetusskeem.

Otsustati:

5.3. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga luua infotelefon.


5.4. Pöörduda Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga koosseisu suurendamiseks eeldusel, et igas maakonnas peab olema vähemalt kaks inspektorit.


5.5. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga selgitada välja ametkonna tegelikud ressursivajadused seadustest lähtuvate ülesannete täitmiseks.

Velliste: lähtuda riigikontrolli auditist.

Alamets: kui mõlemad valdkonnad on alarahastatud (nii konserveerimine kui organisatsiooniline võimekus), siis tuleks teha raske otsus, ja võtta nt 5 milj konserveerimisrahadest ära (kuna niikuinii on vähe, siis see ei põhjusta katastroofi) ja suunata organisatsioonilise võimakuse tõstmiseks (sellega saaks väga palju ära teha).

Pärn: see algatus ja otsus peaks Muinsuskaitseameti seest, siis ka meil lihtsam selgitada RaM-le.

Velliste: ei toeta mälestiste raha vähendamist. Siin peaks toimuma poliitilise paradigma muutus, et muinsuskaitse ei ole mingi niššitegevus.

Orava: kaasata väline „hindaja“ – on avalikkusele usutavam.


5.6. Pöörduda Muinsuskaitseameti poole ettepanekuga kaaluda võimalust muinsuskaitse usaldusisikute institutsiooni loomiseks maakondadest abiks Ameti kohalikule inspektorile.

Uustalu: võimalus on olemas.

Otsustati:

Otsustati:

 
Mika Orava
Eesti muinsuskaitse ümarlaua esimees                     

Marju Reismaa
Protokollija