Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud

Nagu igale rahvale on ka eestlastele tähtsad tema juured ja ajalugu.

Ajaloo käegakatsutav osa meie kultuurimaastikul on kultuuripärand, mida esindab arhitektuurimälestis, inimeste kujundatud maastik, esemeline kultuur.

Eesti muinsuskaitse ümarlaud on kokku kutsutud toomaks ühise laua taha kõiki, kellele on olulised selle pärandi väärtustamine, säilimine ja jätkusuutlik haldamine. Ümarlaua tegevuse eesmärgiks on osalemine protsessis nii, et tulevikus me ei puudutaks kultuurimälestiste asemel tühja kohta.

Ümarlaua töö on iseseisev, poliitiliselt erapooletu, läbipaistev ja avalik ning selle üheks eesmärgiks on algatada ühiskondlik muinsuskaitseline diskussioon. Muinsuskaitse on olnud Eesti üheks taassünni märgusõnaks ning väärib sellist tähelepanu taas kogu ühiskonna osalusel.

Eesti muinsuskaitse ümarlaud on erapooletu nõuandva õigusega alaliselt tegutsev kogu (edaspidi ümarlaud). Ümarlaua liikmeteks on erinevate mälestiste liikide omanike, muinsuskaitseameti, omavalitsuste, ühiskondlike- ja mittetulundusorganisatsioonide ja haridusasutuste esindajad.

Ümarlaud koguneb vähemalt neli korda aastas. Ümarlaua juures töötavad erinevate valdkondade – kultuurimälestiste nimekirjad, seadusandlus ja selle rakendussätted, omanike teavitamine tema õigustest ja kohustustest, jt – töörühmad.