Muinsuskaitseameti töökorralduse töörühma ettepanekud

Töö eesmärgiks on saavutada omanike parem motiveerimine kultuurimälestise kaitsel.

Selle tulemusena paraneb nii informeeritus, vastutustunne kui tulevikuperspektiivina ka Muinsuskaitseameti ning mälestiste omanike ühine tandem positiivseks koostööks.

I - MUINSUSKAITSEAMETI TEENINDUSKULTUUR

Paljud kliendid on kurtnud Muinsuskaitseameti ebasõbraliku teeninduskultuuri üle – ei vastata infopäringutele ega telefonidele, ei põhjendata komisjonide langetatud otsuseid. Juba nimetus „inspektor“ ajab tavakodanikule hirmu  nahka, lisaks on kogu muinsuskaitse valdkonnal negatiivne kuvand – seostatakse ainult keelamise, bürokraatia ja tagurlikkusega. Tegelikkus sellele kuvandile päriselt ei vasta. Kindlasti esineb puudujääke ka teeninduskultuuris, kuid peamised põhjused on inimressursi ja finantsvahendite nappuses, mis tingivad töötajate pideva ajapuuduse ning võimetuse kõikide probleemidega põhjalikult tegeleda. Tuleks määratleda muinsuskaitse ametniku roll.

Töögrupp teeb ettepaneku algatada Muinsuskaitseametis kliendikoolitus maksuameti hea näite eeskujul. Samuti võiks arutada maakonnainspektorite ametinimetuse muutmist.

II - KAITSEKOHUSTUSE TEATIS

Tänased kaitsekohustuse teatised ei ole piisavalt põhjalikud. Samuti  on probleem nende väljastamisega - juhul, kui mälestiste arv ja inimressurss jääb samaks, kulub kõikidele objektidele KKT-de väljastamiseks 10 aastat! Üks maakonnaametnik suudab aastas väljastada vaid 40 KKT-d. Siin ei ole arvestatud sisuliste alusuuringute lisamist seoses sooviga muuta KKT-d professionaalsemaks.

Töögrupp teeb ettepaneku taotleda lisaressursse sisulistele alusuuringutele põhinevate kaitsekohustuse teatiste paremaks väljastamiseks. Üheks võimaluseks on lisaraha taotlemine erinevatest fondidest, k.a. EL fondind (inimeste teavitamine).

III - MÄLESTISTE NIMEKIRJAD

Tänase seisuga on Eestis ca 25 000 mälestist. (Võrdluseks: Rootsis  ca 2700, Soomes ca 2500). Kõik kunstiväärtused on kirjas eraldi mälestistena, mis kindlasti lisab nimekirjale mahtu. Samuti puudub mälestiste hierarhia, mis enamikes riikides (oli ka nõukogude perioodil) olemas on. See ajab segadusse ka omanikud, kuna ühesugused ranged reeglid kehtivad nii UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Tallinna vanalinna hoonetele kui ka XX sajandi tööstusobjektidele. Nimekirja ülevaatamine annaks ka rahalise kokkuhoiu.

Töögrupp teeb ettepaneku vaadata üle kultuurimälestiste nimekirjad, fikseerida nende tegelik olukord, teha otsused gradatsioonivõimaluse ja vajaduse üle.

IV - MUINSUSKAITSE NÕUKOGUDE
TÖÖKORRALDUS, ÕIGUSSÜSTEEM, TOETUSED

Oluliste otsuste puhul on kodanikul õigus saada teine arvamus ehk eksperthinnang. Sellele on üles ehitatud ka muinsuskaitsenõukogude süsteem. Tänasel päeval nõukogu aga aktiivselt vastuolude ja probleemide lahendamisega ei tegele. Tuleb vältida olukorda, kus kõik sõltub sageli ainult ühe inspektori otsusest. See teema on seotud ka KKT-dega – kui ei ole korralikke alusuuringuid ning olemasolevate järgi ei saa midagi konkreetselt tõestada, siis ei saa nõuda ka omandipiiranguid. Siin on konfliktsituatsioon juba sisse programmeeritud.

Töögrupp teeb ettepaneku vaadata üle omanike õigused teise eksperthinnangu saamiseks Muinsuskaitse nõukogult.

V - MUINSUSKAITSE KONVENTSIOONID

Töögrupp teeb ettepaneku tõlkida eesti keelde puuduvad EL raames vastu võetud alusdokumendid ja metoodilised konventsioonid.