Muinsuskaitseameti töökorralduse
töörühma koosoleku

14. märtsil 2008. a

PROTOKOLL

Kalev Uustalu: Liisa mõtted, millest alustada, olid tema meilis. Kõik nõus, et tegemist on hea algusega. Domineerivaks eesmärgiks on omanike motiveerimine. Töörühmas õiguspäraselt 3 omanikku.

Liisa Pakosta: Eesmärk: Ameti töö, ühiskondlik organ – aidata ühise eemärgi nimel  - kuidas ameti töö on korraldatud ei ole ühiskonna asi, küll aga seda on väljundid. Eesti muinsuskaitse võrreldes Euroopa omaga – suurim erinevus – omanike endi motiveeritus neid mälestisi kaitsta. Probleemid on sageli tingitud sellest, et omanik pole motiveeritud. Muinsuskaitseametnik ei ole muinsuskaitsja! Kaitsja on see, kes muinsust omab ja kasutab. Omanik peab olema informeeritud, et ta on mälestise omanik ja Kaitsekohutuseteatise vorm ei vasta Eesti õigusriigi nõuetele. Kui erinevad seadused kokku panna, siis (ka riigikohtu seisukoht) – infot peab olema rohkem.

Teeninduskultuur – infoküsimus. Päring Muinsuskaitseametisse – siit sageli vastust ei tule.

III teema – muinsuskaitsekorraldus ja võrdleme seda terves riigis kehtiva korraldusega, siis oluliste otsuste puhul tuleb anda inimesel õigus saada teine arvamus, ehk siis teine eksperthinnagn. Nii on üles ehitatud muinsuskaitsenõukogude süsteem – nö teine ekpertarvamus. Näiteks arhitektuurimälestiste ekspert nõukogust võib pöörduda suure muinsuskaitsenõukogu poole ja alles pärast seda võib muud lahendit otsida. Muinsuskaitsenõukogu ei tegele täna aktiivselt vastuolude lahendamisega ja motiveeritud arvamuste andmisega.  Kuidas omanikul võimalik saada teine aktseprteeritav eksperthinnang. Mida saaks amet teha ilma eriliste investeeringuteta.

Kalev Uustalu: omaniku motiveerimine ja õiguspärane seos KKTde vahel. 60% omaobjektidest on saanut KKT-d 2007 a majandus analüüs – ressurssi oleks vaja juurde olnud 5 mlj krooni. Aga kas kui raha on, on need inimesed olemas? Nii palju professionaale pole, isegi kui selle raha saaks.  Kui aga samas tempos jätkame ja mälestiste arv jääks samaks kuluks praegu kõigi KKT-de väljastamiseks10 a, 1 maakonna ametnik suudab aastas väljastada 40 KKTd.  Idee – koos Muinsuskaitse seltsiga fondidest raha taotleda. Ja see – kui inimeste teavitamine – läheb euroopa fondide alla.

Mika Orava: nimekirja ülevaatamine tähtis. Sealt on palju objekte nö ära kustumas, kustunud – neile pole KKT sid vaja ju saata.

Rein Kilk: muinsuskaitseameti renomee on ääretult madal. Millest see on? Kõik korda tehtud asjad on korda tehtud väga illegaalselt, sedausi rikkudes, ümber hiilides, trahve saades. Kuidas taastada usaldus? Muinsuskaitset kardetakse. Ka nö tulekahju kustutamisel on eelkõige tähtis ikkagi paber.  Ka ametlik protsess on paras solgutamine – tekib trots ja pettumus.

Mika Orava: põhjapoolel on Muinsuskaitse koostööpartner, siin see nii ei ole. Areneva riigi probleem.

Liisa Pakosta: skandinaavia riikides ollakse muinsuskaitse ametnikega rahul. Mahu erinevus (Rootsis 2700 mälestist, Soomes 2500) Eestis 25 000 mälestist. Meil on kunstiväärtused kõik eraldi mälestised (a la lühter jms) – tehnilised põhjused, mis mahtu suureks löömas. Enamikes riikides on mälestistes teatud astmelisus, tähtsuse järjekord.  Ka nõukogude ajal oli nö hierarhia. 25 000 mälestist ei suuda me ühel ja samal tasemel kaitsta.  Hirm – inimestel tuleneb nii oht kui teadmatus, mida peab tegemea, millised on su õigused. Omanike informeerimine on selles üliolulise 20% tegevuste sees. Ehk eritingimustega ei peaks üldse amet tegelema, KKTd aga kindlasti tähtis. Kindlad määratlused, mida võib ja ei või teha.

Raha – oleme Euroopa vähemuse hulgas kus puuduvad mälestiste omanikele maksusoodustused.

Mika Orava: omavalitsus on ka see, kes endale juba raha rohkem soovib ka põhjamaades.

Liisa Pakosta: maksusoodustused ja laiemad toetuste teemad võiks üles tõstatada küll. Riikides kus mälestise korrashoiu tasemest hakkab sõltuma sinu maksusoodustus (maa-, kinnisvara- jms), siia hakkavad kohe asjad muutuma. Rahulolematus – ei taha ju, et head omanikud ütleksid, et muinsuskaitse on nii piinav, enam ei taha, vaid tahame ikka vastupidist – et omanik olla oleks uhke ja ihaldusväärne positsioon. Ameti tegevuse prioriteete tasuks vaadata valguses, kas tegevus on suunatud omanike motivatsiooni tõstmisele või mitte.

Mika Orava: esimene kontakt muinsuskaitsega on inimestevaheline. Suhtumine omanikku on omamoodi vaimulik(?). tänaseks näiteks maksuamet totaalselt muutunud, 15 aastat tagasi oli esikoll. Peame tagama, et omanikul oleks julgust läheneda muinsuskaitseametile. Üks probleem – telefonidele vastamine. Tänapäeval saab kasvõi suunata. Kas andmete ja tööde nö kausta täitmine on omaniku või inspektori töö? Valdkonna paber on tähtis. Mina tahan, et inspektor on minu vestluspartner, kellega asju arutada ja nõu küsida. Täna on inspektorid pigem arhivaarid, mitte inspektorid.

Tarvi Sits: need teemad on ametis ju kõik läbi käinud. 2002 sai meist amet, aga teeme ikkagi paljus inspektsiooni tööd. Miks KKT peab lihtsam olema – meil puuduvad alusuuringud, mille aluase keerulisemaid KKTsid teha. Need peab inspektor ise tegema, aga seda ei jõua praeguse seisuga keegi teha. Telefonid – meil on kõigil mobiilid ja need on kodulehel.  Avariiolukorrad – ei saa teha ühele või teisele erandit – peab vähemalt osakonna juhatajaga konsulteerima, inspektor ise ei saa kõiki otsuseid kohapeal vastu võtta. Üks inspektor maakonnas ja avalike suhete ning välissuhete peale 1 inimene – ei jõua. Ehitusbuum – kõik projektid tuleb meiega kooskõlastada, kõike ei jõua. Inspektor on üldse vilets sõna, selle võiks ümber muuta. Mõnel inimesel peavad kõik asjad paberiga käima, sest kõiki lihtsalt ei saa usaldada ise tegema. Mõnel aga võib lubada nö avariiolukorras ise tegutseda.

Liisa Pakosta: ei saa KKTsid väljastada, sest meil puuduvad alusuuringud  - see on väga tähtis koht! Inimesed ei saa aru, miks üks otsus on ühte- ja teine teistmoodi. Tegelikult muinsuskaitseamet ju teab miks need asjad nii on ja on laias laastus võimelised ka seda selgitama. Omandipiiranguid ei tohigi seada ilma teaduslikult põhjendatud alusuuringuta.

Tarvi Sits: oleme pikalt rääkinud astmelisusest. Teha projket ühe maakonna näitel . eritingimused – on ju tegelikult omaniku kulul. Maksusoodustus – see teema on olnud – on öeldud, et soodustusi ei tule, vähemalt kuni on reforimerakond. Looduskaitsealadele näiteks on maksusoodustused, muinsuskaitsealadele ei ole.

Kalev Uustalu: muinsuskaitseameti eelarve 78 mlj krooni, sealt pühakojad 28 mlj krooni.

Rein Kilk: peaks olema miljard.

Mika Orava: raha tuleb palju ka EAS-i ja mkmi kaudu. Tuleb teha analüüs palju on vaja raha selle olukorra saavutamiseks, et enam rohkem ei lagune. Sellest võib tulla tulevikus kokkuhoid. Olete te ise oma teeninduskultuuriga rahul?

Kalev Uustalu: mälestised grupeerida – väga hea mõte. Lahendus peaks aitama olukorda muuta. Omanike teadmatus – õige. Teeninduskultuur – me peame suhtuma inimestesse eelhoiakuteta, see on olnud probleemiks.

Mika Orava: sain ettepaneku teeninduskultuuri muutmisega seotud inimestelt – maksuameti teenindusjuht Reet Reismaa on nõus tulema tegema vabatahtlikku tööd ja olema abiks. Ehk tuleb sellega kaasa ka mitu muud lahendust.

Liisa Pakosta: on ju teada väike hulk projekteerijaid ja arhitekte kes lähevadki välja pettusele, nii et vahel on eelhoiak õigustatud.

Tarvi Sits: üksikud näited teenindusest võivad põhja viia väga palju head.

Liisa Pakosta: teenindus on seotud eesmärgipüstitusega. Olen lugendu kirja, kus muinsuskaitse vastab, et „me ei ole kohustatud selgitama”.

Kalev Uustalu: alles eile palusin juurde lisada lausele „komisjon ei nõustu” – et lisada ka põhjused, miks ei nõustu.

Mika Orava: tahtsin võtta ühe hoone kaitse alla, teignin avalduse, ametist ei tulnud ühtegi vastust. Vastus oli – ei võta kaitse alla. (see öeldi pärast surkimist). Põhjus oli ressursipuudus – seaduse järgi ressursipuudusel küll midagi kaitse alla võtmata ei saa jätta. Kuhu ma saan nö kaevata ehk nö teine arvamus? Inspektor ütles, et ei saa kusagile kaevata, ainus võimalus kaevata ministrile. Põhjus ei ole ressursipuudus! Vaid näiteks ei oma mälestise tunnuseid vms.

Mika Orava: võtta Reet Reismaa soovist kinni – olla muinsuskaitseametile abiks teeninduskultuuri koolitamiseks jm.  kui Kalev on nõus võtma paar inimest, eks hakkavad inimestega tööd tegema.

Liisa Pakosta: muinsuskaitseamet peaks kaaluma teeninduskultuuri valupunktide kiiremas korras asendamist ja lahendamist.

Kalev Uustalu: muinsuskaitseameti maine on halb ja see vajab parandamist.

Rein Kilk: ja see ka et asjad lähevad paremaks, oleme selle käsile võtnud – see on ka info mida tuleb levitada.

Kalev Uustalu: inspektor ehk tõesti ümber nimetada?

Liisa Pakosta: mis on muinsuskaitseamet amentiku roll ja eesmärk laiemalt, see kõigepealt, siis jõuame ümber muuta.

Rein Kilk: kvalifikatsiooni tõstmine?  Meil on ka põhimõistetes väga suur segadus. Näiteks miljööalad jne. teatud miljöö taastamine. Kuidas suhtuda sellesse, et kõik ajalooetapid tuleb säilitada – aga kas seda on alati vaja? Näide ammende villa ja siinmaa raudpost.

Liisa Pakosta: kõik viib tagasi alusuuringute juurde. Seadusandlus ütles -  kui ei ole võimalik selgelt tõendada, siis pole võimalik ka seda nõuda. Juristitöö!! Kui ei suuda oma ütlust tõendada, siis ei saa ka omandipiiranguid nõuda.

Mika Orava: oleme ühe inspektori arvamuse all, kuni mingeid selgeid piiranguid ja arusaamu pole kusagil fikseeritud.

Rein Kilk: see teeks kõik lihtsamaks – hierarhia – osadel juhtumitel võib lihtsamalt võtta, rohkem lubada. Järkudele panna paika regulatsioonid ja prioriteedid.

Liisa Pakosta: jõuame jälle alusuuringuteni. Olemasoleva metoodilise aluse näidise leiad tegelikult ükskõik mille jaoks euroopa alustest või konventsioonidest. Põhjamaades on need kõik olemas, tõlgitud, töös. EL raames vastu võetu muinsuskaitse metoodilised konventsioonid võiksid olla Eesti keeles kättesaadavad.

Mika Orava: ümarlaua koosolek on 15 .04.  saaks ühe korra enne seda kokku?

Liisa Pakosta: omanike motiveerimine kultuurimälestiste kaitsel – teine eesmärk.

Mika Orava: loeme endi ja teiste protokolle ja vaatame, kas lepime enne või pärast ümarlauda.

Rein Kilk: vaja teada, palju on objekete, palju korda tehtud, palju hävinud jne. 

Otsustati:

1. Algatada Muinsuskaitseametis klienditeeninduskoolitus maksuameti hea näite eeskujul..
2. Vaadata üle omanike õigused teise eksperthinnangu saamiseks muinsuskaitse nõukogult.
3. Vaadata üle kultuurimälestiste nimekirjad, tegelik olukord, gradatsiooni võimalused ja vajadused.
4. Taotleda lisa ressursse sisulistele alusuuringutele põhinevate kaitsekohustuse teatiste paremaks väljastamiseks.
5. Arutada maakonna inspektorite ametinimetuse muutmist.