Hariduse ja koolitustegevuse töörühma
koosolek


18. märtsil 2008. a
kell 16.00-17.00

EKA-s, Suur-Kloostri 11

Osalejad:
  1. Liisa Pakosta
  2. Leele Välja
  3. Mika Orava
  4. Jüri Kuuskemaa
  5. Toomas Liivamägi
  6. Erja-Liina Raidma
Protokollis: Anni Nool

Arutati:


1. Sõnastada probleemid, mis haakuvad muinsuskaitse valdkonna hariduse ja koolitustegevusega:


  • Arhitektiõppes puudub muinsuskaitse aine. St kooli lõpetav arhitekt ei ole võimeline projekteerima mälestisel - puudu jääb oskustest, teadmistest ning ka muinsuskaitse tegevusloa taotlemiseks tuleb läbida restaureerimiskoolitused.
  • Mida Juku ei õpi seda Juhan ei tea. Termin “ehitus” hariduses praktiliselt ei eksisteeri. Süvendatult õpitakse mõnes koolis kunstiajalugu, kuid sellele õppel puudub seotus igapäevase kohaliku kultuuripärandiga. Samas puutuvad praktiliselt kõik inimesed reaalses elus kokku tehiskeskkonnaga - linnaruum, tänavad, ehitamine, planeerimine. Õppekavast on viimaste aastate jooksul ära kadunud joonise lugemise oskus (kujutav geomeetria, joonestamine).
  • Kutsekoolide temaatika. Osades kutsekoolides antakse ka restaureerimisalast haridust, ent puudub ühine õppestandard ja seetõttu on tase äärmiselt ebaühtlane.
  • Ajalooõpe versus kodulooõpe. Õpilased tuleks tuttavaks teha esmalt oma kodukandi kultuuriväärtustega, st ajalugu tuleks tutvustada kohalike väärtuste kaudu. Nii rikkalikku ajalooga riik teisiti ei saakski! Selleks tuleb esmalt viia läbi mentaliteedimuutus või nihutamine. Iga tasandi õpetusse tuleb teemaga sisse minna. Esmalt ajaloo ja algklasside õpetajate koolitusse, sealt „riikliku tellimuste” kaudu ka arhitekti ja muinsuskaitse ettevalmistusse. Eeskujuks saab võtta loodus/keskkonnaõpetuses toimunu. Samas tuleb silmas pidada, et keskkonnaõppe õpekavadesse sisse viimist on rahaliselt väga suurel määral toetanud Keskkonnainspektsioon.
  • Üldhariduskooli õppekavadesse sattumiseks on 2 võimalust: läbiva teemana või valikainena. Valikaine puhul konkureerib ta koolidirektorite ja lapsevanemate valikute läbi teiste valikainetega. Ent isegi juhul kui ainult üksikud koolid ta oma valikainekavasse võtaksid, on see suur võit, kuna valikaine ettevalmistamise ajal töötatakse läbi õppeaine metoodika. Viljandi kultuuriakadeemia eestvedamisel on õppekavadesse valikainena lisamisel “pärimuskultuur”. Eesmärk on piirkondades, kus on järjepidavalt säilinud vaimse kultuuri (keel, kombestik), seda säilitada. Paraku neid piirkondi Eestis väga palju pole ning kui kultuuripärandit üldisemalt koduloo tasandil vaadates, annab võib-olla mõlemat valdkonda edukalt üheks valikaine programmiks kombineerida. Või tehakse päris omaette valikaine.
  • Propaganda. Igal linnal, vallal, maakonnal tuleb välja anda infot, trükiseid jms (teavitussüsteem) oma piirkonna kultuuripärandi kohta. See kasvatab teadlikust.
  • Kaasata kodanikualgatused. Toomas Lemming (toomas.lemming@mail.ee; 56665252), kes ka muinsuskaitse ümarlaual sõna võttis, on tegelenud pärandkooslustega. Sihtrühmaks on neil võetud maaomanikud, välja on töötatud metoodika, kuidas maaomanikud saavad omal maal asuvad väärtuslikud objektid kaardistada ja selle info läbi oma maad väärtustada. Samuti on kasulik kaasata protsessi linnaosade seltsid, SRIKid.

2. Seada eesmärgid, milliseid ettepanekuid ümarlauale esitamiseks lahendada ning jagada ülesanded töörühma liikmete vahel:


  • Üle vaadata muinsuskaitse, kultuuripärandi, koduloo osalus kõikidel haridustasemete õppekavadel.
  • Nihutada suhtumist kultuuripärandisse läbi informeerituse kasvu. Sihtrühmadeks on lai avalikkus (propaganda) kui praktikas pärandiga kokku puutuvad inimesed (omanikud, ametnikud, tegevusluba omavad ja mitte omavad spetsialistid).
  • Mõtestada “tehiskeskkond” kui kultuuripärandi (inimese poolt ehitatud keskkonna) kõiki aspekte hõlmav termin.
  • Ausse tõsta ja õppekavadesse lõimida “koduloo” valdkond (ajaloo- või ühiskonnaõpetuse raames).
  • Kutsestandardite temaatika. Standardid on küll välja töötatud, kuid praktikas on nad kasutud kuna lisaks kutsedokumendile tuleb niikuinii taotleda litsents või tegevusluba.
  • Spetsiifilist järelevalvet teostavate inimeste koolitus (KOV ametnikud, tegevusliba omavad inimesed).
  • Elukestva õppe koolitus (omanikud, valdajad).

Otsustati:


  • Edastada 07. aprilliks ümarlauale arutamiseks 2 dokumenti:
    • Pöördumine Haridusministeeriumile üldhariduse õppekavadesse kultuuriväärtuste, koduloo, tehiskeskkonna õpetuse/märksõna sisse toomiseks (kas valikainetena või läbiva teemana).
    • Edastada Muinsuskaitseametile ettepanek trükise “Mälestise omaniku käsiraamatu” välja andmiseks (koos ülesehituse ja sisukorraga). Sellise trükise näol oleks tegemist elementaarse brošüüriga, mis aitaks mälestise omanikul, valdajal, kasutajal aru saada, kuidas ta peab toimetama mälestist korrastades ja kust on võimalik saada nõu ja abi.
  • Teemadering, mida järgmisel koosolekul arutada:
    • Kutsestandardite valdkond (konservaator, arhitekt). Koostööpartneriks kaasata Kutseühingud. Valdkonna problemaatikaga töörühmas tegelevad Lilian Hansar ja Jüri Soolep.
    • Kutsehariduse valdkond. Üle vaadata kutsehariduskoolides antavad restaureerimise õppekava ja välja töötada õppestandard. Toomas Liivamägi kaardistab kutsehariduses restaureerimisealase õppekavade ülevaatamise, mille alusel saab alustada õppestandardi väljatöötamist. Koostööpartnerid õppestandardi väljatöötamisel eriala ühingud, SRIKid, praktikud.
    • Kaasata töörühma töösse SRIKid (Tartust Kristiina Kurm), linnaosade seltsid. Kes kodanikualgatuse korras on koolitustegevusse aktiivselt sekkunud.