Kultuurimälestiste nimekirjade töörühma
koosolek

13. märtsil 2008. a
kell 16.00-18.00

EKA restaureerimiskool, Suur-Kloostri 11

Osalesid:

1. Leele Välja
2. Ülle Jukk
3. Krista Sarv
4. Epp Lankots
5. Mika Orava
6. Liina Jänes

Puudusid:

1. Kurmet Müürsepp
2. Oliver Orro (seisukohad esitatud kirjalikult)

Protokollis:     Liina Jänes

NIMEKIRJADE ÜLESEHITUS

Mika Orava: Mida lubab kehtiv muinsuskaitseseadus teha nimekirjade korrastamiseks?

Leele Välja: Kaitse alt ära võtta saab üksnes juhul, kui mälestis on kaotanud tunnused või hävinud. Paljudel pole tunnuseid määratud, paljude osas puudub ühene arusaam tunnustest.

Krista Sarv: Arheoloogia puhul on mälestise tunnustest veel keerulisem rääkida.

Ülle Jukk: 90ndate algus võeti üle nõukogudeaegsed nimekirjad. Viimastel aastatel ikka määratakse tunnused.

Leele Välja: Vaadata kehtiv nimekiri üle sellelt pinnalt, kas kõikidel kaitsealustel objektidel on üldse mälestise tunnused. Näiteks Sindis on ca 15 hoonet, millel pole mingeid mälestise tunnuseid, need on tüüplahendused, millest ei pea kõik kaitse all olema, piisab ühest/mõnest.

• Põhiküsimus – vaadata üle olemasolevad nimekirjad.

Krista Sarv: Arheoloogia on kaitse alla võetud kahe kampaania põhjal: vene vägede sissetuleku kartuses ja teine 70ndatel, et võtame veel. Muuta paindlikumaks, üle vaadata.

Mika Orava: Mida näeb uus muinsuskaitseseaduse eelnõu ette selle koha pealt?

Leele Välja: Sellest on ka kohalikud omavalitsused (KOV)-d huvitatud, nt Sindi tellis KOV. Kõik ei pruugi olla riigi rahastatud. Töid on tehtud, nt raudteearhitektuur. Eeltöö on mitmel pool tehtud. See on selge kriteerium.

Epp Lankots: Muinsuskaitseametil (MKA) pole raha rohkem alusuuringuid teha. Kui nt seaduses ette näha, et kaitse alla saab võtta valdavalt alusuuringute olemasolul, siis tekiks riigil ka kohustus uuringuid rahastada.

Leele Välja: Peab jääma ka võimalus ohustatuse jm printsiibil kaitse alla võtta.

Mika Orava: Uute töölõikude näitamisel saab raha MKA eelarvesse juurde.

Leele Välja: eeltöö saab ka enne eelarvet ära teha. 19.-20. saj. on eriti süsteemitu.

Krista Sarv: Arheoloogia vallas puuduvad üldse üldpõhimõtted, kriteeriumid. Üks eesmärke ümarlaual oleks sõnastada arheoloogiamälestise kriteeriumid. Arheoloogia ei lõpe 10. sajandiga ega ka hilisema ajaga. Nt Tallinnas Kassisaba piirkonnas algab arheoloogia 17. sajandiga. Oluline on kontekst. Mälestise tunnuste sõnastamine oleks esimene ülesanne.

• Üks eesmärke ümarlaual oleks sõnastada arheoloogiamälestise kriteeriumid.

Mika Orava: Saab ka võtta ansamblina, kompleksina kaitse alla, aga ei rakendata praegu.

Ülle Jukk: Kui tekkis register, tekkis ka üksikobjektina kaitse alla võtmine. Igal objektil pidi olema oma number. Kui võtame tervikuna, tekib probleeme. Tegelikult oleks mõistlik kasutada kompleksi mõistet. Asjade-objektide arv saab olla komplekti kirjeldus. 15 aastat on möödas, võib valida uue tee.

Kivihunnikuid on üksikuna kaitse all, samas olulisi objekte on väljas.

Ülle Jukk: Ühel hetkel oli see poliitiline otsus. Uude seadusse saab sisse ühine kaitsevöönd. Seda rakendati ka varem, aga see kuulutati ebaseaduslikuks.

Epp Lankots: eesmärk julgustada kompleksina kaitse alla võtma. Kui mälestise tunnus on „osa tervikust”, peakski kaitse alla võtma terviku.

Ülle Jukk: kui kompleksil on mitu omanikku, on keeruline.

Mika Orava: Tervik kaitse alla, pannakse paika ühised printsiibid kaitsekohustuse teatises (KKT)-s. Tagaks ühtse lähenemise. Erinevate omanike puhul võiks olla ka eelisostuõigus teise osa omanikul.

Oliver: Kompleksidena kaitse alla võtmist ma praktikuna ei poolda, küll aga komplekssemat lähenemist tervikut moodustavatele asjadele. On selge, et igapäevase muinsuskaitselise praktika seisukohalt on ikkagi parem selline lahendus, kus igal ehitisel või vallasasjal on oma registrinumber. Kompleksi saab säilitada kompleksina ka teiste meetoditega. Üks võimalus oleks terviklik restaureerimiskontsepstioon, mis hõlmaks kogu kompleksi, selle peaks tellima siis MKA. Uues seaduses on muuhulgas sees näiteks uus kaitsevööndi määratlus, kus on öeldud, et kaitsevöönd peab tagama ka lahutamatut tervikut moodustavate asjade ansambliühtsuse säilimise. Ka on uue seaduse järgi võimalus muuta mälestise koosseisu: koondada ühtset tervikut moodustavad asjad üheks kokku või, vastupidi, lahutada ebaloogiliselt üheks mälestiseks pandud kompleksid, millel sisuline seos puudub, mitmeks eraldi mälestiseks.

Otsustati:

• Vaadata üle olemasolevad nimekirjad;
• Sõnastada arheoloogiamälestise kriteeriumid;
• Julgustada kompleksina kaitse alla võtmist;
• Olemasolevatel mälestistel tunnused üle vaadata.

Leele Välja: 90ndatel küsimus gradatsioonist, kas vaja mitmetasandilist kaitset. Nimekirjade vähendamine ei ole eesmärk, vaid kriitiline analüüs. Muinsuskaitse imagoloogiliselt oleks see väga hea.

Krista Sarv: Arheoloogias on iga objekt unikaalne, see ei saa olla tunnus, aga kas ta ka mälestis on, iga kord ei ole. Nõukogudeaegsetest nimekirjadest võtmisel ei kontrollitud, kas need asjad olemas on. Nüüd ongi paljud olematud.

Nt

• Taara tammik – pole olemas.
• Urila seltsimaja – põles ära, aga registris on.

Epp Lankots: MKA-le 20. saj arh ülevaadet Pärnumaal. Eesti suurim maakond. Arheoloogiat oli meeletut, 20. saj arhitektuurimälestisi oli 15 hoonet.

Krista Sarv: seal on palju uuritud ja erinevad uurimistasemed.

Mika Orava: Nimekirjas on kõik märgitud MKA objektidena. Osad on halduslepinguga ära antud. Nimekirja alusel jagatakse raha. Tallinn paneb oma raha 10 miljonit ja saab 200 tuh kompensatsiooni aastas. Raha jagamisel ei vaadata objektide reaalset arvu maakonnas, vaid kõik maakonnad saavad võrdselt.

Ülle Jukk: Sellest on juttu olnud. Arhitektuuris on lihtsam olnud jagada võrdselt.

Leele Välja: Eri maakondades on ka erinev vajadus sotsiaalsest taustast tulenevalt.

Ülle Jukk: See teema laieneb ainult Tallinna linnale, sest see ainus, kes riigieelarvest raha ei saa. Tartu objektid, kus ka haldusleping, on saanud ka riigi raha.

Epp Lankots: Millele viitavad huviväärsuste sildid. Keegi ei keela ju nii KOV-l huvi tekitada siltidega.

Krista Sarv: See on kohalike peas kinni. Tekib küsimus, kes maksab.

Mika Orava: EAS 130 miljardit 5 aasta peale. Sinna võib uusi programme tekitada. Üks võib olla objektide märgistamine.

Leele Välja: Ettevõtjad ja EAS kokku viia. Nt MKA-st abi taotlemisel.

Mika Orava: Omafinantseeringu võiks saada Kredexist, programmi jaoks raha EAS-ist.

GRADATSIOONI VAJALIKKUSEST NIMEKIRJADES

Leele Välja: See on läbi arutatud, et kohalikku kaitset teha ei saa, sest väikestes kohtades ei kaitse ära. Samas keegi ei keela riiklikku nimekirja teha mälestise A, B ja C. A = riiklikult oluline objekt; B, C = kohaliku tähtsusega objekt. KKT-ga saab ka praegu teha leevendusi, aga see on iga kord subjektiivne.

Epp Lankots: mida see restaureerimises tähendab? Kas restaureerime ühtviisi. Kas C saab vähem raha?

Leele Välja: A=rakendada kõiki väärtusi.

Ülle Jukk: Tartus läks madinaks, et kuidas sa määrad? Nõukogudeajast üle võttes oleks olnud kergem jätkata. Uuesti tekitada väga keeruline.

Leele Välja: Paljudes riikides kasutatakse mitmeastmelist süsteemi. Ongi neid mälestisi, millel on ainult lokaalne tähtsus.

Krista Sarv: Teha astmed säilimise järgi. A riiklik, B kohalik, aga säilitatav autentsena.

Osad objektid ei nõuagi ressurssi, nt arheoloogia ja kultuskivid, ainult hooldustööd (võsa raiumine).

Leele Välja: Soomes on riiklikud mälestised (olulised riiklikud objektid, nt kirikud, ja väike hulk eraobjekte). Muu kaitstakse ära planeeringutega. Inglismaal vist 4 astmeline süsteem.

Otsustati:

• Kui kehtiv nimekiri saab kriitiliselt üle vaadatud ja täpsustatud, täpsustatkse gradatsioon vajalikus.

MÄLESTISTE LIIGID, TOPELTKAITSE

Ülle Jukk: Mis sõltub mälestise nimest: ajaloo, arhitektuuri, arheoloogia, kunsti jm. Mõned on kahe numbriga kaitse all sama objekt. Mõnel juhul võiks kunstimälestis olla osa arh. mälestisest. Mis on arhitektuuri osa, nt portaali kivid, seinamaalingud jm, kaitsta arhitektuuri mälestisega koos.

Leele Välja: Eraldi kunstimälestis võiks olla asi, millega saab minema jalutada.

Ülle Jukk: Topeltkaitse tulenes sellest, et vaatasid erinevad spetsialistid: arhitektuur ja kunst. Nt Laiuse kiriku kompleksis on 6 erineva numbriga mälestist, lisaks kiriku vallasmälestised:

• Laiuse kirik (arhitektuur reg.nr. 23927)
• Laiuse kirikuaed (arhitektuur ja arheoloogia 23928)
• Laiuse kirikuaia piirdemüür (arhitektuur 23929)
• Laiuse kirikuaia piirdemüüri värav (kunst 20208)
• Ratasrist kirikuaias (kunst 14175)
• Laiuse pastoraadi peahoone (arhitektuur23930).
• lisaks kirikus kunstimälestised...
• Pärnust nt kaks koolimaja, mis nii ajaloo kui arhitektuurimälestis (Leele täpsustab)
• nt Salme tn 15/ Tõllu tn 8 Tallinnas on registris kahe numbriga kaitse all.

jne

Leele Välja: Kõik, mis on nö kinni kindlas kohas, võiks olla ühe numbriga. Kompleksi mõiste kasuks räägib ka, et praegu tehakse kõigile objektidele eraldi KKT-d/ eritingimused. Loogiline oleks teha üks, oleks rahaline kokkuhoid ja toimiks ka naabrivalvena, kui on mitu omanikku. Seadusandlikult tähendab see, et eritingimused võib teha ka kompleksi ühe osa kohta, aga seal peab kindlasti viitama teistele kompleksi osadele.

Epp Lankots: Ka rahajagamisel võiks eelistada, kui nt kompleksi omanikud teevad koostööd. See võiks olla eelistus, mitte tingimus.

METOODIKA NIMEKIRJADE SISULISEKS KORRASTAMISEKS

Leele Välja: (metodoloogia) seda ülesannet ei saa panna inspektoritele, sest siis ei saa see valmis. Põhimõtteliselt kaks meetodit:

1. sõnastada mälestise tunnused.
2. ...

Oliver: kõikide maakondade kohta on olemas kohalike inspektorite poolt koostatud ülevaade mälestise seisunditest, kus on välja toodud avariiolukorras mälestised ja ka need, mis üldse hävinud. Iseasi kui adekvaatsed need nimekirjad on, sest on mõned selgelt nõrgemad maakonnad, kus võib-olla täielik ülevaade puudub. Hävinud mälestiste nimekirjadest maha võtmine on takerdunud selle taha, et ekspertiis on vaja iga kord eraldi teha (tuua välja hävimise põhjused jne) ja see nõuab raha. Prioriteet on ressursside vähesuse tõttu olnud tellida pigem eelkõige kaitse alla võtmise ekspertiisid, mitte kaitse alt maha võtmise ekspertiisid, mis on ilmselt ka õige – pigem võtta kaitse alla hävimisohus pärand, hävinud mälestistest vabanemine nimekirjades on selle kõrval eelkõige kantseliitlik probleem ja sellisena pisut teisejärguline. Samas peab ka sellega ikkagi hakkama tegelema, register peaks vastama tegelikkusele. Omaette probleem on igasugused suhteliselt perifeersed mälestised maastikul (mõned ohvriallikad, kultusekivid jne), mida lihtsalt ei leita üles ja mille kohta on rakse otsustada, kas nad siis on hävinud või lihtsalt info nende täpse asukoha kohta on kaduma läinud. Sama teema võib olla mõnede vallasmälestistega: näiteks arvatakse, et mingi küünlajalg on varastatud või hävinud, sest seda ei leita, aastaid hiljem aga selgub, et see on eelmise kirikuõpetaja lese kätte jäänud vms, selliseid asju on olnud.

Otsustati:

• Metodoloogia arutamiseks vaja eraldi koosolek teha.
• Kui Pärnu maakonna ja linna uuring saaks valmis, oleks meetodi ja tunnuste kohta täpsem info. Juuniks valmib.
• Edastada mingidki ettepanekud ümarlauale.
• Maakonnainspektorid võiks oma nimekirjad üle vaadata:
• kas nimekirjas on objekte, mida ei ole enam olemas (kontrollida, kas neile on juba selline ülesanne antud)
• kas on objekte topeltnumbritega
• Laiuse kiriku näide, et kus saaks rakendada kompleksi kaitset.
• Kui on kindel, et objektide olemasolu on kontrollitud, saab minna edasi tunnuste jm ettepanekuga. Suveks?
• Kui üld tunnused üle vaadata, siis tekib ettepanek kompleksina kaitsta.

ARHEOLOOGIA

Krista Sarv: Arheoloogia jaoks vaja üldist metoodikat, kontseptuaalne kaitse, mälestise tunnuste defineerimine. Tulemus peab olema avalikult presenteeritav, inimestele arusaadav, mis on arheoloogia, mälestise tunnuste sõnastamine, määrata üldmõisted, sõnavara, terminid jne. Arheoloogia ABC trükist oleks vaja. Tööjuhend nii inspektorile kui inimesele. Igas linnalähedases piirkonnas on arendus ja oht massilise katse alla võtmises. Sama mis 50ndatel vene sõjaväe baaside kartuses.

Epp Lankots: praegu tegemisel 20. sajandi arhitektuuri programm. 5lk dokument. Ei ole riiklik programm.

Leele Välja: Arhitektuur-, arheoloogia- ja kunstimälestiste nimekirjade ülevaatamine ei pea toimuma korraga. Kõik 3 alaliiki vajavad erinevaid spetsialiste. Ei ole üksteisest eriti suures sõltuvuses. Kunstil ja arhitektuuril on teatud kokkupuutepunkte.

Leele Välja: Tehtud vead ei ole traagilised, aga süsteem on haavatav. Tuleb tunnistada vigu ja tegeleda. Peab olema võimalus kaitse alt maha võtta. Nõukogudeajast võeti ka üle erinevalt, süsteemitult, mitte kõike.

Oliver: Praegu on probleemiks ka see, et osa maa-alalisi mälestisi, kus on selgelt olemas arheoloogiline kontekst, on arvel ajaloomälestistena, mitte arheoloogiana, nii et täht-tähelt seadust lugedes arheoloogilist järelvalvet või arheoloogilisi eeluuringuid nagu ei saagi nõuda. Näiteks Kalamaja ja Kopli kalmistupargid Tallinnas ja üldse kõik uuemad kirikuiaiad, kus kaevetööde järelvalve eeldaks siiski arheoloogilist kvalifikatsiooni. Omaette teema on suured pargid – näiteks Kadriorg ja vanemad mõisapargid. Euroopas on olemas uusaja arheoloogia eriharuna pargiarheoloogia, mis meil on väga vähe arenenud. Kadriorus on tegeldud kanalite väljapuhastamisega jne, aga see on kõik olnud kokkuleppe küsimus, juriidiline staatus puudub.

Otsustati:

• Ettepanek Kultuuriministeeriumile moodustada arheoloogia töögrupp sarnaselt 20. saj arhitektuuri töögrupiga.
• Problemaatika põhjalikumalt lahti kirjutada, enne MKA-le esitamist. Krista võiks mõelda neile probleemidele koos kolleegidega.

MÄLESTISE TUNNUSTE MÄÄRAMINE

Eksperthinnangu koostamise juhend, sisuliselt dokument, kuidas määrata mälestise tunnuseid. Ettepanek kinnitada see dokument MKA peadirektori käskkirjaga.

Leele Välja: Mälestiste tunnuste ülevaatamine nimekirja põhiselt. 75% ilmselt on probleemideta objektid. Kas sisseostetav töö? Praegu teeb kas peainspektor või ostetakse sisse. Kahtlaste asjadega peaks olema võimalus komisjoni minna.

Nt Sindis on Leele mälestistele tunnused määranud, võiks registrisse sisestada. Uute objektide võtmisel tunnused sisestatakse, probleeme on vanadega.

Ülle Jukk: Praegu lähevad objektid kaitse alla ministri määrusega. Kui mõni pisiasi (dateering, midagi nimetuses vm) muutub/seda täpsustatakse, siis muutmise käik oli seni väga keeruline. Uue seadusega lihtsustub.

Otsustati:

• Ettepanek kinnitada ”Eksperthinnangu koostamise juhend” MKA peadirektori käskkirjaga.
• Esitada tekkinud ettepanekud ümarlauale, MKA-le. Ootame vastukaja.