Näituse köne:
Muinsuskaitseamti peadirektor
Kalev Uustalu
Täna avatav näitus on positiivne ja värskendav. Näitusel esitatud mälestistest on 16 eraomandis, 3 kohaliku omavalitsuse omandis ja 1 riigi omandis. Näitusel esitatud mälestiste eraomanikest on 30% välismaalased või asuvad välismaal.
Avatava näituse positiivne väljapanek oleks Kuremaa hollandi tuulik, Jõgeva vallas, Tööd selles tuulikus on lõppjärgus ja võetakse kasutusele vaatetornina.
Valusalt puudutab mind isiklikult Neeruti mõisa peahoone seisukord. Minu lapsepõlva toredad hetked on seotud selle hoonega mil seal asus raamatukogu mil seal käis rändkino näitamas filme ja kus kino lõppedes lükati vaatajate toolid seina äärde ning ja kohalik rahvas jätkas tantsuõhtuga. Täna konstateerime, et peahoone on avariilises ehitustehnilises olukorras 1990-nate aastate algusest, kui peale Hulja sovhoosi kontori väljakolimist ja mõisaomanikuks jäi ja sai Kadrina vald. Peale kontori väljakolimist on hoone seisnud põhiliselt tühjana. 1990. aastate keskel oli Muinsuskaitseameti poolt avariilise olukorra peatamiseks eraldatud toetusraha, millest Kadrina vald tellis torni avariilise olukorra peatamiseks remont-ümberehitusprojekti. Projekt jäi teostamata kuna uus omanik, Marika Vartla (1995-1997 aastatel omanik) ja vald ei leidnud täiendavaid rahalisi võimalusi. Muinsuskaitseamet võttis remont-ümberehitusprojektist alles jäänud toetusraha tagasi. Kadrina vald võttis pr. M. Vartlalt mõisakompleksi tagasi, kuna omanik ei täitnud volikogu poolt lepingusse sissekirjutatud investeerimiskohustust – Kadrina vald sai uuesti mälestise omanikuks 28.05.1997.
Järgmine omanik Andres Sarri: 30.09.1997. – 2004. a. Omanikule tehti ettekirjutus 2000. ja 2001.a.; KKT edastatud A.Kaldami poolt isiklikult 20.02.2003. 2003. aastal sulges omanik akna- ja ukseavad ning peatas ajutiselt katuse läbijooksud. Praegune omanik Ander Ild, Hanna Ild: 27.04.2004. Kaitsekohustuse teatise said omanikud kätte eelmiselt omanikult 27.04.2004.a. Nagu ikka, lubasid omanikud investeerida mälestisse ning selle korrastada. Järgnevad meeldetuletused ja telefonivestlused pole vilja kandnud , viimane telefonikõne 2008.a. esimesel poolel. Mälestisel ei ole toimunud mingeid remont-restaureerimistöid ning nende tööde jaoks pole omanikud taotlenud ka toetus Muinsuskaitseametist. Olukord mälestisel halveneb kiiresti.
Tabamatu omanik Toomas Tool - hävinemisohus oleva Narva – Jõesuu suvila puhul suudeti MKA poolt saada kontakt omaniku esindajaga pärast pikka otsinguid ning kokku leppida rahataotluse esitus. Taotlus saabus dets. 2008 132 000 kroonile.
Sindi kalevivabriku hoone. See on koht kus asja kultuuripärandi nimistusse arvamise eel tuleks enne tulnud sügavalt mõelda, mis edasi saab pärast õigusakti vastu võtmist.
2007.a said mälestise omanik toetust 300 000 krooni, tehti põlengujärgse konserveerimise eeltöid (tehnilised uuringud, konserveerimisprojekt, tugistus -koristustööd), omanik AS Qualitex lisas 4 240 krooni. 2008.a lõpus said lisaks toetust 140 000 krooni konserveerimise jätkamiseks tähtajaga 01.12.2009.a.
Omanik: AS Qualitex (osa Singapuri kontsernist Tolaram). Hoone põles 14.08.2005. Juba enne seda oli hoone poolenisti kasutuseta ja räämas. Omanikul puudub konkreetne nägemus hoone tuleviku kohta. Peamajas ka soov investeerida. Muret tunnevad ning pisitasa võimaluste piires tegutseva vaid kohalikud otsustusprotsessidesse mittekaasatud töötajad. Saanud (Ameti initsiatiivil) 2007.a. 300 000 ja 2008.a. 140 000 konserveerimise projekti koostamiseks ja tööde teostamiseks.
Nimekirjas kui olude (aeg, majandus, poliitika, jms) poolt korvamatult haavatud tööstusarhitektuuri hävimise näide, millele inimene oma tegemiste ja tegemata jätmistega kaasa aitab
Tahaks tänada veel kord Ruhnu saarel asuva Korsi talu pikkmaja endist omanikku kes möödunud aasta lõpu poolel kinkis selle hoone Eesti riigile. Omanikuks oli Rootsis elav Tomas Drejer. Tema soovis Korsi talu kinkida Eesti Vabariigile. Paberite vormistamine takerdus erinevatel põhjustel mitmeks aastaks. Tänaseks on Korsi talu omanikuks Eesti Vabariik.
Objekti rahastati riigi poolt 1980-1990-ndatel aastatel palgikordade ümberladumist. Muinsuskaitseamet andis 2005.a toetust Kultuuriseltsingule „Majaline“, kelle initsiatiivil parandati ajutist katust 20 026 krooni eest.
Näide südametunnistuse täilikust puudumisest on Võrumaa Sänna postijaama postipoiste elamu, Varstu vald, Kangsti küla,
2005.a anti omanikule OÜ-le HelMel Invest toetust 220 000 krooni katuse remondiks, muinsuskaitse eritingimuste ja katuse restaureerimisprojekti koostamiseks. Tööde tähtaeg möödus 15.11.2006.a. Tänase päeva seisuga ei ole omanikud saadud raha kavandatud töödeks kasutatud ja jääb vaid oletada et omanikuks olev investeerimisfirma on rahad kasutusele võtnud oma investeerimisprojektides. Vaatamata korduvatele järelepärimistele, ei ole omanik vastanud. Ees ootab kohtutee.
Tüüpiline näide eestlaste keerulisest iseloomust ja omavahelise konsensuse leidmise raskustest on Elamu Rakveres Pikk tn 21, kus on 5 omanikku
Muinsuskaitseamet toetas objekti 2005-2006.a 19 706 krooniga, millega tehti tehnilised uuringud ja muinsuskaitse eritingimused. 2007.a toetati restaureerimisprojekti koostamist 50 000 krooni ulatuses, töö valmis 2008.a ja toetuse kasutamise aruanne esitati 03.10.2008.a. Omanike volitatud esindaja Koidu Jurman esitas meile 10.03.2008.a taotluse katuse restau- reerimistoetuse saamiseks 658 500 krooni ulatuses, omanike omafinantseering 40 000 krooni.
Tallinna Linnahall,
As Amhold on koostanud As Manutendi tellimusel Tallinnas, Mere pst 20 asuva Tallinna Linnahalli hoonete rekonstrueerimise eelekspertiisi aruande. Ekspertiisi tulem on selgelt tellijapoolsete mõjutustega – kirjeldatud on konstruktsioonide avariilisust ilma surfe või proovišondaaže tegemata, olukorda on kirjeldatud visuaalsel vaatlusel. Avariiline seisund tähendab juba eluohtlikku seisundit, kasutuskõlbmatust, seda ei saa Linnahalli kohta küll öelda. Ekspertiisile on lisana juurde pandud kiri pealkirjaga: Mere pst 20 asuva ehitise ehitustehnilise eelekspertiisi aruande saatekiri, millest aga selgub, et avariiolukorras pole hoone vaid tehnovõrgud. Märgitud mälestise hävinemisoht seisneb arendajate soovis see hoone lammutada ja asemele ehitada majanduslikus mõttes soodsam objekt.
Ühinen, eile Eesti Mõisate Ühenduse juhatuse esimees Karmel Jõesoo poolt meedias avaldatud mõttega Hävinevad mõisad tuleb päästa ja laiendaksin seda üleskutseks „Hävinevad mälestised tuleb päästa riigi ja omanike koostöös“