Euroopa Nõukogu

EUROOPA MAASTIKUKONVENTSIOON

Firenze
20.oktoober 2000.a.

Preambul

Käesoleva konventsiooni osapooled, võttes arvesse, et Euroopa Nõukogu eesmärk on ühiste ideaalide ja põhimõtete kaitsmise ja teostamise nimel nõukogu liikmete vahel suurema ühtsuse saavutamine, mille poole püüeldakse peamiselt majandus- ja sotsiaalsete lepeta abil;

olles huvitatud tasakaalustatud ja harmoonilisel sotsiaalsete vajaduste, majandustegevuse ja keskkonna vahelisel suhtel põhineva säästliku arengu saavutamisest;

tõdedes, et maastik pälvib kultuuriliselt, ökoloogiliselt ning keskkonna- ja sotsiaalalal suurt avalikku huvi ning on kasulik majandusressurss, mille õige kaitse, korraldus ja planeerimine võib kaasa aidata töökohtade loomisele;

olles teadlik maastiku rollist kohaliku kultuuri kujunemisel ning sellest, et maastik on Euroopa loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, aidates kaasa inimeste heaolu loomisele ning Euroopa identiteedi kindlustumisele;

tõdedes, et maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel;

tõdedes, et põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning regionaal- ja linnaplaneerimise, transpordi, infrastruktuuride, turismi ning puhkemajanduse areng ehk kokkuvõttes muutused maailma majanduses kiirendavad sageli maastike ümberkujunemist;

soovides vastu tulla üldsuse soovile nautida kvaliteetset maastikku ning maastike ümberkujundamises aktiivselt osaleda;

uskudes maastiku võtmerolli individuaalse ja sotsiaalse heaolu tagamises ning et maastike kaitse, korraldus ja planeerimine esitab õigused ja kohustused kõikidele;

arvestades rahvusvahelisi loodus- ja kultuuripärandi kaitset ja korraldust, regionaal- ja ruumiplaneerimist ning kohalikke omavalitsusi ning piiriülest koostööd puudutavaid seadusakte, eriti Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsiooni (sõlmitud Bernis 19.septembril 1979.a), Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni (sõlmitud Granadas 03.oktoobril 1985.a), Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni parandatud versiooni (sõlmitud Vallettas 16.jaanuaril 1992.a), Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsiooni (sõlmitud Madridis 21.mail 1980.a) ja selle lisaprotokolle, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat (sõlmitud Strasbourgis 15.oktoobril 1985.a), Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (sõlmitud Rio de Janeiros 05.juunil 1992.a), Maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni (sõlmitud Pariisis 16.novembril 1972.a) ning Konventsiooni üldsuse juurdepääsust infole, osalemisest otsuste tegemisel ja juurdepääsust õigusemõistmisele keskkonna alal (sõlmitud Århusis 25.juunil 1998.a);

märkides, et Euroopa maastike kvaliteet ja mitmekesisus on ühiskondlik ressurss, mille kaitseks, korralduseks ja planeerimiseks on vajalik koostöö;

soovides luua kõigi Euroopa maastike kaitset, korraldust ja planeerimist reguleerivat seaduslikku abinõu,

on kokku leppinud järgnevas:

I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. maastik – inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala;
2. maastikupoliitika – maastike kaitse, korralduse ja planeerimise erimeetmete rakendamise üldised põhimõtted, strateegiad ja juhised pädevate avalike ametiasutuste väljenduses;
3. maastiku kvaliteedi eesmärk – üldsuse eelistused ümbritseva maastiku omaduste suhtes pädevate avalike ametiasutuste väljenduses;
4. maastikukaitse – maastiku silmapaistvate või iseloomulike, loodus- ja/või kultuuripärandi poolest väärtuslike osade hoidmiseks ja säilitamiseks rakendatavad tegevused;
5. maastikukorraldus – säästliku arengu põhimõtteist lähtuv maastiku korrapärast hooldust tagav tegevus, mis suunab ning tasakaalustab ühiskondlike, majanduslike ning keskkonnaprotsesside põhjustatud muutusi.
6. maastikuplaneerimine – tulevikku suunatud tegevus maastike parandamiseks, taastamiseks või loomiseks.

Artikkel 2. Reguleerimisala

Vastavalt artiklis 15 sätestatule, kohaldub käesolev konventsioon osapoolte kogu territooriumil, laienedes nii looduslikele, linnalistele kui linnalähialadele, maismaale, siseveekogudele ja merealadele ning hõlmates nii silmapaistvaid, harilikke kui degradeerunud maastikke.



Konventsiooni eesmärk on edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd.

II PEATÜKK. RIIKLIKUD MEETMED

Iga osapool rakendab seda konventsiooni, eriti selle artikleid 5 ja 6, vastavalt oma võimujaotusele, konstitutsioonilistele põhimõtetele ja administratiivsetele meetmetele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast ja subsidiaarsusprintsiibist lähtudes. Käesoleva konventsiooni sätetest erandit tegemata viib iga osapool konventsiooni rakendamise kooskõlla oma põhimõtetega.

Artikkel 5. Üldmeetmed

Iga osapool kohustub:




A. Teadlikkuse tõstmine

Iga osapool kohustub tõstma üldsuse, eraõiguslike organisatsioonide ning avalike ametiasutuste teadlikkust maastike väärtusest, rollist ning muutustest.

B. Väljaõpe ja haridus

Iga osapool kohustub edendama:

1. maastike hindamise ja korralduse spetsialistide koolitust;
2. multidistsiplinaarsete maastikupoliitika, -kaitse, -korralduse ja -planeerimise alaste koolitusprogrammide korraldamist eraõiguslike organisatsioonide, avaliku sektori ja teiste huvitatud institutsioonide asjatundjatele;
3. maastike väärtusi ja nende kaitset, korraldust ning planeerimist käsitlevate kooli- ja ülikoolikursuste korraldamist asjakohaste õppeainete raames.

C. Maastike identifitseerimine ja hindamine

1. Kaasates aktiivselt, vastavalt artikli 5 lõikes c sätestatule, huvitatud osapooli ning püüdes suurendada teadmisi oma maastikest, kohustub iga osapool:


2. Maastike identifitseerimisel ja hindamisel toimub artikli 8 kohaselt Euroopa tasandil osapoolte vahel kogemuste ning metoodikate vahetus.

D. Maastiku kvaliteedi eesmärk

Iga osapool kohustub, vastavalt artikli 5 lõikes c ette nähtule, avaliku arutelu teel määratlema identifitseeritud ja hinnatud maastike kvaliteedi eesmärgid.

E. Rakendamine

Maastikupoliitika elluviimiseks kohustub iga osapool maastikukaitseks, -korralduseks ja/või planeerimiseks juurutama seaduslikke abinõusid.




Osapooled kohustuvad maastikuaspektide käsitlemises rahvusvaheliste strateegiate ja programmide raames koostööd tegema.



Osapooled kohustuvad tegema koostööd, tõhustamaks käesoleva konventsiooni teistes artiklites sätestatu täitmiseks vajalikke abinõusid ning iseäranis:




Osapooled edendavad kohalikul ja piirkondlikul tasandil piiriülest koostööd ning kus iganes tarvilik, töötavad välja ning teostavad ühiseid maastikuprogramme.

1. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee määrab konventsiooni rakendamise järelvalve eest vastutama Euroopa Nõukogu põhikirja statuudi artikli 17 alusel asutatud selleks pädeva Ekspertide Komitee.
2. Iga Ekspertide Komitee kohtumise järgselt edastab Euroopa Nõukogu peasekretär Ministrite Komiteele tehtud tööst ja konventsiooni toimimisest aruande.
3. Ekspertide Komitee teeb Ministrite Komiteele ettepaneku Euroopa Nõukogu maastiku auhinna määramise kriteeriumide ja reeglite kohta.

1. Euroopa Nõukogu maastiku auhind on kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele ja nende üksustele, kes on käesoleva konventsiooni osapoole maastikupoliitika raames rakendanud püsivalt efektiivseid meetmeid maastike kaitseks, korralduseks ja/või planeerimiseks ning näidanud sellega teistele Euroopa piirkondadele eeskuju, omistatav tunnustus. Auhinda võib mäarata ka maastikukaitset, -korraldust ja -planeerimist märkimisväärselt edendanud valitsusvälistele organisatsioonidele.
2. Euroopa Nõukogu maastiku auhinna taotlusi esitavad osapooled artiklis 10 nimetatud Ekspertide Komiteele. Piiriüleste alade kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused ning nende üksused võivad auhinnale kandideerida eeldusel, et nad hooldavad kõnealust maasikku ühiselt.
3. Artiklis 10 nimetatud Ekspertide Komiteele esitatavate ettepanekute alusel määrab ja avaldab Ministrite Komitee Euroopa Nõukogu maastiku auhinna omistamise kriteeriumid, võtab vastu vastavad reeglid ning määrab auhinna saaja.
4. Euroopa Nõukogu maastiku auhind omistatakse, julgustamaks selle saajat tagama kõnesoleva maastiku säästlikku kaitset, korraldust ja/või planeerimist.

IV PEATÜKK. LÕPPSÄTTED

Käesolevas konventsioonis sätestatu ei piira teistes praegustes või tulevastes riiklikes või rahvusvahelistes seadustes maastikukaitset, -korraldust ja planeerimist puudutavate rangemate sätete rakendamist.

1. Käesolev konventsioon avatakse allkirjastamiseks Euroopa Nõukogu liikmesmaadele ning kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või heakskiitmisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmisdokumendid deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri juures.
2. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kümme Euroopa Nõukogu liikmesriiki on kooskõlas käesoleva artikli eelmises lõikes tooduga avaldanud nõusolekut end konventsiooniga siduda.
3. Iga allakirjutanud riigi suhtes, kes on väljendanud oma nõusolekut end konventsiooniga siduda, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmisdokumendi deponeerimise päevast.

Artikkel 14. Ühinemine

1. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kutsuda Euroopa Ühendust ja iga Euroopa Nõukogu liikmesriikide hulka mitte kuuluvat Euroopa riiki ühinema konventsiooniga Euroopa Nõukogu statuudi artiklis 20 d viidatud enamusotsuse ja Ministrite Komitees kohti omavate riikide ühehäälse otsuse alusel.
2. Iga liituda sooviva riigi või Euroopa Ühenduse suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemisdokumendi deponeerimisest Euroopa Nõukogu peasekretäri juures.

Artikkel 15. Territoriaalne rakendamine

1. Iga Euroopa Ühenduse riik võib allkirjastamise või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel täpsustada territooriumi või territooriume, millele konventsioon laieneb.
2. Iga osapool võib mis tahes ajal hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud deklaratsiooni põhjal laiendada käesolevat konventsiooni teistele deklaratsioonis märgitud territooriumidele. Konventsioon jõustub vastava territooriumi suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär sai vastava deklaratsiooni kätte.
3. Eelnenud kahe lõike alusel tehtud deklaratsiooni vastava territooriumi kohta võib tühistada Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud teatega. Tühistamine jõustub selle kuu eimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär sai vastava teate kätte.

Artikkel 16. Väljaastumine

1. Iga osapool võib millal tahes käesolevast konventsioonist välja astuda Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud teate põhjal.
2. Väljaastumine jõustub selle kuu eimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär sai vastava teate kätte.

1. Iga osapool või artiklis 10 nimetatud Ekspertide Komitee võib teha ettepanekuid käesoleva konventsiooni muudatusteks.
2. Iga muudatusettepanek esitatakse Euroopa Nõukogu peasekretärile, kes edastab selle Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, teistele osapooltele ning kooskõlas artiklis 14 sätestatuga igale käesoleva konventsiooniga ühinema kutsutud liikmesmaade hulka mitte kuuluvale riigile.
3. Artiklis 10 nimetatud Ekspertide Komitee vaatab läbi kõik muudatusettepanekud ning esitab osapoolte enamuse, mille moodustab nende esindajatest 2/3, poolt vastu võetud teksti Ministrite Komiteele kinnitamiseks. Pärast teksti kinnitamist Ministrite Komitee enamuse poolt vastu võetud otsuse alusel, vastavalt Euroopa Nõukogu statuudi artiklile 20 d, ning Ministrite Komiteesse valitud lepinguosaliste riikide ühehäälsel otsusel edastatakse tekst vastuvõtmiseks osapooltele.
4. Iga muudatus jõustub selle omaks võtnud osapoolte suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil kolm Euroopa Nõukogu liikmesriiki on muudatuse vastuvõtmisest informeerinud peasekretäri. Iga hiljem muudatust omaks võtva osapoole suhtes jõustub muudatus selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil antud osapool on muudatuse vastuvõtmisest informeerinud peasekretäri.

Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab Euroopa Nõukogu liikmesriike ja iga Euroopa Ühenduse riiki, kes on selle konventsiooniga ühinenud:


Kinnitamaks ülaltoodut, on selleks täievolilised isikud käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatuna 20. oktoobril 2000. aastal Firenzes inglise ja prantsuse keeles identsete tekstidena ühes eksemplaris, deponeeritakse need Euroopa Nõukogu arhiivis. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõendatud koopiad igale Euroopa Nõukogu liikmesriigile ja Euroopa Ühendusele või mis tahes muule käesoleva konventsiooniga ühinema kutsutud riigile.