XI Riigikogu stenogramm
16.02.2011 k15:34
15. Muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Aseesimees Keit Pentus
Järgmiseks eelnõuks, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 806 SE. Tegu on teise lugemisega ja ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo. Palun!
Paul-Eerik Rummo
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Nagu mäletame, toimus muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu esimene lugemine siin saalis 29. septembril möödunud aastal, millest on üsna palju aega möödas. Ja tasub meenutada, et vahepealse aja sees on toimunud siin saalis riiklikult tähtsa küsimuse kultuuripärandi kaitse arutelu. Muudatusettepanekute tähtaeg eelnõule oli 13. oktoobril 2010. aastal ja tegelikult ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Nüüd, kui te praegu vaatate muudatusettepanekute tabelit, siis te näete, et see on võrdlemisi ulatuslik. Need ettepanekud on ette valmistatud kultuurikomisjoni poolt vastavalt sellele, missugused on olnud kokkupuuted inimestega ja organisatsioonidega, kes selle teemaga on tihedalt seotud.
Kultuurikomisjoni poole on paljude ettepanekutega pöördunud mitmed organisatsioonid nagu Eesti Detektoristide Foorum ja Eesti Detektoristide Klubi, loomulikult Muinsuskaitse Selts, Muinsuskaitse Ümarlaud, Sukeldujate Liit, Toomas Lemming ja loomulikult on selle teemaga pidevalt edasi töötanud Muinsuskaitseamet ja need institutsioonid, kellel on see otsene tööala. Ka hiljem lisandus veel kirju mitmetelt organisatsioonidelt nagu Projektibüroode Liit või Tartu Ülikooli Looduslike Pühapaikade Keskus. Nii et komisjonil on olnud sisendeid võrdlemisi palju. Komisjon on koos käinud selleks, et seda teemat arendada väga mitmel korral, suurima osavõtjaskonnaga oli see 11. oktoobril, kus kõik need organisatsioonid, kes olid huvi ilmutanud, nende esindajad kutsuti kokku ja peeti kultuurikomisjoni avatud istung. Aga ka pärast seda on olnud komisjoni istungid 7. detsembril, 10. jaanuaril, 8. veebruaril ja nüüd veel 14. veebruaril. 8. veebruari istungiks olime jõudnud nii kaugele, et me võisime langetada otsuse saata see eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda praeguseks kuupäevaks ja 14. veebruaril vaatasime veel kord kiiresti väljakujunenud muudatusettepanekute tabeli ja uue teksti läbi. Jäime selle otsuse juurde, et teine lugemine peaks toimuma täna ja saame lõpetatud, ning langetasime ka otsuse, et eelnõu võiks viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele 23. selle kuu päeval. Need otsused olid komisjonis konsensuslikult.
Nüüd muudatusettepanekutega on komisjon, nagu öeldud koostöös asjaomaste organisatsioonide ja institutsioonidega, muutnud või teeb ettepaneku muuta 13 positsioonis eelnõu varasemaid sätestusi. Positsioonid on veealused mälestised, siis mälestiste tähistamine, kinnismälestise teabekandja, muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlus, muinsuskaitsealuse objekti hooldamine ja remont, kaitsekohustuse teatis, siis mälestisega seotud kitsendused, kaitsevööndi mõiste senisest natuke täpsem ja asjakohasem avamine, kinnismälestise teisaldamine, kultuuriväärtusega asja otsinguvahendiga otsimine, leiupreemia ehk see, mida varem nimetati leiutasuks, ehitamine, mis puudutab muinsuskaitsealal ehitise püstitamise, laiendamise, rekonstrueerimise eritingimusi ning tegevuslubade küsimus. Nendes 13 positsioonis kokku oli üsna mitmesuguseid ja mitmesuunalisi ettepanekuid eelnõu muuta. Ma usun, et võib öelda, et komisjon leidis nende vahel sellise kuldse kesktee, mis on reaalses elus rakendatav. Kindlasti täpsustab ja arendab edasi praegu kehtivas muinsuskaitseseaduses olevaid sätestusi ja avab ka tee uue muinsuskaitseseaduse ettevalmistamiseks nendes küsimustes, mille edasiarendamine seisab meil veel ees. Ma kordan, et komisjoni ettepanek on täna teine lugemine lõpetada ja kui see nõnda läheb, siis järgmisel nädalal, 23. kuupäeval eelnõu panna lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! On ka küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt. Palun!
Trivimi Velliste
Aitäh, proua aseesimees! Hea ettekandja! Mu küsimus puudutab seda leiutasu mõistet. Ühel komisjoniistungil oli juttu sellest, et kuna selle ümber toimus teatud arutelu, et küsida ka Eesti Keele Instituudi arvamust, komisjoni ametnikud pidid seda tegema. Kas Eesti Keele Instituudi arvamust küsiti selle kohta ja kui, siis mida Eesti Keele Instituut soovitas selle leiutasu vaste kohta eelnõusse?
Paul-Eerik Rummo
Ausalt öelda, ma pean vastuse võlgu jääma. Ma ei tea, kas seda nõu küsiti, aga ma usun, et küsiti. Aga siin pole küsimus ainult kitsamas mõttes keeleline, vaid see tasu mõiste sisuliselt ei ole nagu võib-olla päris kohane selle mõiste väljendajana, mida me siin väljendada tahame. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Teine küsimus Trivimi Vellistelt, palun!
Trivimi Velliste
Teine küsimus on mul natuke üldisem ja ma tean, et käesolev eelnõu seda otseselt ei reguleeri, aga see teema tõenäoliselt tõuseb tulevikus uuesti. See puudutab mälestiste liigitamist tähtsuse järgi. Millisel määral komisjonis arutati vajalikkust liigitada edaspidi mälestisi tähtsuse järgi ja missugused seisukohad jäid nagu kõlama?
Paul-Eerik Rummo
Jah, komisjonile laekus mitmelt poolt selline ettepanek, et võiks selle kultuurimälestiste kategoriseerimise-diferentseerimise sätestada juba selles seaduses. Kuid pikemad arutelud viisid meid tulemusele, et see põhimõtteliselt õige ja vältimatu suund selleks, et riigi suhtumine kultuurimälestisse ja muinsustesse ei oleks ainult retooriline ja et tõepoolest suudetaks tagada adekvaatne kaitse kõikidele nendele objektidele, mis tõepoolest seda kaitset vajavad ja väärivad ja et sellise diferentseeritud süsteemi ettevalmistamine ja rakendamine nõuab rohkem aega kui oleks võimalik praegu selle seaduse raamidesse sisse viia.
Kultuuriministeerium on kaua selle kännu taga seisnud idee energiliselt oma juhtida võtnud. Minu teada on moodustatud töörühm, kes on oma tegevuse alused juba välja töötanud ja see asi liigub selles suunas, et ma usun, et aasta või paari pärast saame selle viia juba seadusse. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Vaatame läbi seaduseelnõule 806 laekunud muudatusettepanekud, neid on kokku 29.
1. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, 2. muudatusettepanek samuti juhtivkomisjonilt, nagu 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., ja 10. muudatusettepanek, 11. muudatusettepanek on esitatud samuti juhtivkomisjoni poolt, ka 12. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nagu ka 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28. ja 29. muudatusettepaneku esitajaks. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud ja sellega on seaduseelnõu nr 806 SE teine lugemine lõpetatud.
Järgmiseks eelnõuks, mida arutama asume, on Vabariigi Valitsuse algatatud muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 806 SE. Tegu on teise lugemisega ja ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo. Palun!
Paul-Eerik Rummo
Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Nagu mäletame, toimus muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu esimene lugemine siin saalis 29. septembril möödunud aastal, millest on üsna palju aega möödas. Ja tasub meenutada, et vahepealse aja sees on toimunud siin saalis riiklikult tähtsa küsimuse kultuuripärandi kaitse arutelu. Muudatusettepanekute tähtaeg eelnõule oli 13. oktoobril 2010. aastal ja tegelikult ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Nüüd, kui te praegu vaatate muudatusettepanekute tabelit, siis te näete, et see on võrdlemisi ulatuslik. Need ettepanekud on ette valmistatud kultuurikomisjoni poolt vastavalt sellele, missugused on olnud kokkupuuted inimestega ja organisatsioonidega, kes selle teemaga on tihedalt seotud.
Kultuurikomisjoni poole on paljude ettepanekutega pöördunud mitmed organisatsioonid nagu Eesti Detektoristide Foorum ja Eesti Detektoristide Klubi, loomulikult Muinsuskaitse Selts, Muinsuskaitse Ümarlaud, Sukeldujate Liit, Toomas Lemming ja loomulikult on selle teemaga pidevalt edasi töötanud Muinsuskaitseamet ja need institutsioonid, kellel on see otsene tööala. Ka hiljem lisandus veel kirju mitmetelt organisatsioonidelt nagu Projektibüroode Liit või Tartu Ülikooli Looduslike Pühapaikade Keskus. Nii et komisjonil on olnud sisendeid võrdlemisi palju. Komisjon on koos käinud selleks, et seda teemat arendada väga mitmel korral, suurima osavõtjaskonnaga oli see 11. oktoobril, kus kõik need organisatsioonid, kes olid huvi ilmutanud, nende esindajad kutsuti kokku ja peeti kultuurikomisjoni avatud istung. Aga ka pärast seda on olnud komisjoni istungid 7. detsembril, 10. jaanuaril, 8. veebruaril ja nüüd veel 14. veebruaril. 8. veebruari istungiks olime jõudnud nii kaugele, et me võisime langetada otsuse saata see eelnõu teiseks lugemiseks päevakorda praeguseks kuupäevaks ja 14. veebruaril vaatasime veel kord kiiresti väljakujunenud muudatusettepanekute tabeli ja uue teksti läbi. Jäime selle otsuse juurde, et teine lugemine peaks toimuma täna ja saame lõpetatud, ning langetasime ka otsuse, et eelnõu võiks viia kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele 23. selle kuu päeval. Need otsused olid komisjonis konsensuslikult.
Nüüd muudatusettepanekutega on komisjon, nagu öeldud koostöös asjaomaste organisatsioonide ja institutsioonidega, muutnud või teeb ettepaneku muuta 13 positsioonis eelnõu varasemaid sätestusi. Positsioonid on veealused mälestised, siis mälestiste tähistamine, kinnismälestise teabekandja, muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlus, muinsuskaitsealuse objekti hooldamine ja remont, kaitsekohustuse teatis, siis mälestisega seotud kitsendused, kaitsevööndi mõiste senisest natuke täpsem ja asjakohasem avamine, kinnismälestise teisaldamine, kultuuriväärtusega asja otsinguvahendiga otsimine, leiupreemia ehk see, mida varem nimetati leiutasuks, ehitamine, mis puudutab muinsuskaitsealal ehitise püstitamise, laiendamise, rekonstrueerimise eritingimusi ning tegevuslubade küsimus. Nendes 13 positsioonis kokku oli üsna mitmesuguseid ja mitmesuunalisi ettepanekuid eelnõu muuta. Ma usun, et võib öelda, et komisjon leidis nende vahel sellise kuldse kesktee, mis on reaalses elus rakendatav. Kindlasti täpsustab ja arendab edasi praegu kehtivas muinsuskaitseseaduses olevaid sätestusi ja avab ka tee uue muinsuskaitseseaduse ettevalmistamiseks nendes küsimustes, mille edasiarendamine seisab meil veel ees. Ma kordan, et komisjoni ettepanek on täna teine lugemine lõpetada ja kui see nõnda läheb, siis järgmisel nädalal, 23. kuupäeval eelnõu panna lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! On ka küsimus kolleeg Trivimi Vellistelt. Palun!
Trivimi Velliste
Aitäh, proua aseesimees! Hea ettekandja! Mu küsimus puudutab seda leiutasu mõistet. Ühel komisjoniistungil oli juttu sellest, et kuna selle ümber toimus teatud arutelu, et küsida ka Eesti Keele Instituudi arvamust, komisjoni ametnikud pidid seda tegema. Kas Eesti Keele Instituudi arvamust küsiti selle kohta ja kui, siis mida Eesti Keele Instituut soovitas selle leiutasu vaste kohta eelnõusse?
Paul-Eerik Rummo
Ausalt öelda, ma pean vastuse võlgu jääma. Ma ei tea, kas seda nõu küsiti, aga ma usun, et küsiti. Aga siin pole küsimus ainult kitsamas mõttes keeleline, vaid see tasu mõiste sisuliselt ei ole nagu võib-olla päris kohane selle mõiste väljendajana, mida me siin väljendada tahame. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Teine küsimus Trivimi Vellistelt, palun!
Trivimi Velliste
Teine küsimus on mul natuke üldisem ja ma tean, et käesolev eelnõu seda otseselt ei reguleeri, aga see teema tõenäoliselt tõuseb tulevikus uuesti. See puudutab mälestiste liigitamist tähtsuse järgi. Millisel määral komisjonis arutati vajalikkust liigitada edaspidi mälestisi tähtsuse järgi ja missugused seisukohad jäid nagu kõlama?
Paul-Eerik Rummo
Jah, komisjonile laekus mitmelt poolt selline ettepanek, et võiks selle kultuurimälestiste kategoriseerimise-diferentseerimise sätestada juba selles seaduses. Kuid pikemad arutelud viisid meid tulemusele, et see põhimõtteliselt õige ja vältimatu suund selleks, et riigi suhtumine kultuurimälestisse ja muinsustesse ei oleks ainult retooriline ja et tõepoolest suudetaks tagada adekvaatne kaitse kõikidele nendele objektidele, mis tõepoolest seda kaitset vajavad ja väärivad ja et sellise diferentseeritud süsteemi ettevalmistamine ja rakendamine nõuab rohkem aega kui oleks võimalik praegu selle seaduse raamidesse sisse viia.
Kultuuriministeerium on kaua selle kännu taga seisnud idee energiliselt oma juhtida võtnud. Minu teada on moodustatud töörühm, kes on oma tegevuse alused juba välja töötanud ja see asi liigub selles suunas, et ma usun, et aasta või paari pärast saame selle viia juba seadusse. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava. Vaatame läbi seaduseelnõule 806 laekunud muudatusettepanekud, neid on kokku 29.
1. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud, 2. muudatusettepanek samuti juhtivkomisjonilt, nagu 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., ja 10. muudatusettepanek, 11. muudatusettepanek on esitatud samuti juhtivkomisjoni poolt, ka 12. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt, nagu ka 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28. ja 29. muudatusettepaneku esitajaks. Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud ja sellega on seaduseelnõu nr 806 SE teine lugemine lõpetatud.